Sellepärast otsustasid küünalde tootmisega tuntuks saanud Peter ja Elke Wüthrich eakatele appi tulla. Nad asutasid juba seitse aastat tagasi MTÜ Sinule, et vabatahtlike abiga kodulinnas toredaid ideid ellu viia. Euroopa Liidu projektirahaga avati paar aastat tagasi Võhmas parafiinkattega liuväli. Oma kuludest korraldatakse näiteks ka tasuta kunstiringe ja talviseid pensionäride pidusid ehk meelelahutuslikke lõunasööke. Nüüd renoveeriti Väike tänav 19 kollase paneelmaja teise korruse korter, et rajada sinna eakate ühiselamu.

Ettevõtmise eesmärk oli Elke Wüthrichi sõnul luua vanainimestele vaheetapp üksi oma kodus elamise ja vanadekodusse kolimise vahel. Selline hubane neljatoaline korter, kus kolm tegusat eakat naist saaksid koos elada ning üksteisele tuge ja kindlustunnet pakkuda. Kus keegi poleks enam üksi, aga igaühele jääks privaatsus.

Välismaal tavaline

„Oleme abikaasaga Šveitsist ja välismaal on eakate toetatud elamine väga levinud. Tegelikult jäi meie väga hea tuttav vanadaam haigeks ja oli teada, et ta ei saa enam üksi hakkama. Vanadekodus peab loobuma endale kallitest isiklikest asjadest. Siin saab oma maitse järgi oma mööbliga kujundada päris oma kodu. Meil on vanaemadel ühine köök, elutuba ja vannituba, aga samal ajal oma tuba,” selgitas Elke.

Ühiselamu elanikega sõlmitakse tavaline üürileping. „Seal on kirjas, mida meie ootame ja mida üürnik ootab. Keelatud on, nagu sellistes lepingutes ikka, suitsetamine ja lemmikloomade pidamine. Ainult kuldkala on lubatud, kui ta väga palju ei räägi,” lausus ta.

Hinnaklassilt on eakate ühiskorter Elke kinnitusel palju odavam kui vanadekodu. Ühiselamu töötab toetatud elamise mudeli järgi. Üürihinna sisse on arvestatud iganädalane koristamine ja trepikoja puhastamine. Igaüks otsustab ise, kui palju ta vajab lisaabi, nagu toidu toomist, abi arsti juurde minekuks või pesupesemist. Korteri kommunaalarved jagatakse alati kolmeks. Kui korteris parasjagu nii palju inimesi ei ela, tasub ülejäänu MTÜ.

Korteri perenaine Raili kavatseb iga päev vanaprouade juurest läbi astuda. Noorena töötas ta vanadekodus ja on praegugi koduabiline. „Ajad on keerulised ja see on üks võimalus kuidagi aidata. Minu ülesanne on iga päev läbi käia ning vaadata, kas keegi vajab midagi – koristada, voodiriideid vahetada, pesu pesta. Esimene elanik alles tuleb siia ja me pole jõudnud veel põhjalikult tutvuda. Kuna ta liigub kepi najal, siis saan tal aidata jalutada, poes käia,” tutvustas perenaine oma tööülesandeid.

Esimene elanik veebruaris

Esimene vanaema kolib ühiselamusse veebruari alguses. Tema tuleb Elke sõnul Võhmasse Tallinnast, kusjuures pool suguvõsa ootab juba Viljandis ees. „Panin eelmisel nädalal kuulutuse Facebooki. Olin üllatanud, et kohe tuli huviliste laviin üle Eesti. Tagasiside oli positiivne,” lisas ta. Kaks tuba on 77-ruutmeetrises korteris praegu veel vabad. „Võhmakad ise ei teagi sellest veel midagi. Meie kohaliku Linnalehe toimetaja jäi haigeks ja kuulutuse ilmumine lükkus edasi. Usun, et järgmise paari nädala jooksul saavad kohad täis. Kui mitte, siis pole sellest ka midagi,” ütles Elke



Üksi elavaid pensionäre on Eestis
aasta-aasta järel üha rohkem

Üksikuid 65-aastaseid ja vanemaid on Eestis ligi 82 000 ehk 14% leibkondadest.

Kui 65–74-aastastest on 63% naised, siis 75-aastaste ja vanemate hulgas on naisi 72%. Naised elavad meestest keskmiselt üle kümne aasta kauem.

Üheksa eakat kümnest on koduomanikud.

Kolmandik eakaid elab koos samaealise partneriga, veerand koos lastega.

Kolmandik eakaid elab üksinda, vanemad sagedamini kui nooremad. Eakaid mehi elab üksi keskmiselt kaks korda vähem kui naisi.

Eesti seaduste järgi lasub esmane eakate eest hoolitsemise kohustus perekonnal. Alles siis, kui pere pole selleks võimeline ja kohalik omavalitsus ei paku koduhooldusteenuseid või need ei ole piisavad, suunatakse eakad hooldekodusse.

Allikas: sotsiaalministeerium, statistikaamet