Vanalinnas katuseid jääst rookinud mehed said trahvi
„Katuste kiire jääst ja lumest puhastamine on praegu inimeste jaoks elutähtis. Meil aga keelati see ära ning tehti veel ühele majahaldurile trahvigi,” rääkis aastakümneid majahaldurina töötanud Arne Romanov.
Tüliõun transpordiametiga tekkis ootamatult eile hommikul. Romanov oli hommikul kella kaheksaks tellinud korvtõstukiga auto Kinga tänavale. Puhtaks tehti Kinga tänava kahe maja katused, kuhu oli kogunenud nii lund kui ka jääd, mis hakkas hommikuse sula saabudes allapoole vajuma.
„Kell 9 oli kõik lõpetatud. Naabruses asuvalt Pikalt tänavalt tundis seejärel ühe maja esindaja huvi, kas neilgi oleks võimalik kiirelt tõstukit laenata – Pikal tänaval liigub palju inimesi ja olukord oli muutunud ohtlikuks,” rääkis Romanov. Mõeldud-tehtud: mehed tõmbasid endale neoonkollased vestid selga, ohtlik ala piirati lindiga. Liiklus oli hommikutunnil veel hõre ja kõiki möödaminejaid hoiatati võimaliku ohu eest.
Ametnik peatas töö
„Töö käis, aga seejärel tuli transpordiametist keegi ametnik, peatas meie tegevuse ning lubas 5000 krooni trahvi teha,” lausus Romanov. „Me ei vaidle nõuetele vastu. Tahtsin naabrit aidata ja suhtuda inimlikult, selle eest karistamine tundub kohatu,” lisas ta.
Ametnik põhjendas oma käitumist nõudega, et selliste tööde tegemisel peab olema tööala piiristatud, lindiga ala tähistamine aga sinna alla ei kuulu. Seda sellele vaatamata, et lisaks lindile olid kohal ka kaks neoonvestides meest, kes palusid möödujatel ohtlikust alast eemale hoida. „Ametniku sõnul oli hädavajalik ala piirdeaiaga piiristada, meie hinnangul kujutas inimestele rohkem potentsiaalset ohtu pikk ootamine,” rääkis Romanov. Piirdeaed ei olnud ainuke nõue. Kohal viibinud ametnik, kes Romanovi sõnul majahalduri ehk töö tellijaga olukorda selgitada ei soovinud, märkis, et töö korralikult tegemiseks oleks vaja transpordiametilt saada nõusolek ka liiklusskeemi muutmiseks. See kõik võtaks aga aega, millest sula ja reetlikud jääpurikad ei küsi.
Linna transpordiameti liiklusteenistuse juht Mati Songissepp sõnas, et lindid liikluskorraldusvahenditeks ei sobi, kuna inimesed kipuvad neid eirama. „Teedel tehtavate tööde tsooni piiramiseks on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus, kus on toodud tüüpskeemid. Nende järgimine on kodanike huvides,” sõnas ta. Küsimusele, kas kodanike huvides pole ka jääpurikatele võimalikult kiiresti reageerimine, vastas Songissepp, et transpordiamet ei saa seaduste täitmises järeleandmisi teha. „Jalakäijate ümbersuunajaks ei saa olla suvaline inimene, vaid reguleerija,” leidis Songissepp.
Korvtõstukite väljaüürimisega tegeleva Rannaauto Vedude OÜ juht Kalmer Kuningas sõnas, et mõistab nii paberil kirja pandud seadusi kui ka tööde tellijaid. „Möönan, et öiste tööde puhul lindist tõesti ei piisa, kuna ringi liigub ka napsuseid inimesi. Teisalt on halduritel ja ühistutel vaja praegu kiiresti reageerida,” rääkis Kuningas.
Ohtlik olukord tekib praegu üleöö
•• Ühe vanalinna maja haldur Peeter Utkin rääkis, et ohtlikud olukorrad tekivad praegu üleöö – järskude ilmamuutuste korral on vaja peaaegu üle päeva katuseid koristada.
•• „Tõstukeid on raske saada. Olukord on selline, et kui tõstuki saad, tuleb kohe kohale tormata. Kui hakata seda transpordiametiga kooskõlastama, siis tuleb vist surnukuuri auto enne tellida,” hindas Utkin.
•• Ta lisas, et varem pole vaid lindi ja ala valvavate inimestega piirdumine probleeme toonud. Munitsipaalpolitsei on tänavu alustanud juba 400 n-ö purikamenetlust.
•• Kui õnnetus juhtub ja inimesele katuselt jäätükk või purikas pähe kukub, on võimalik algatada kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi 119 alusel, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest. Süüdlast ähvardab trahv või kuni aastane vanglakaristus. Vastutab kas omanik, majahaldur või ühistu.
