Järgmise aasta kevadeks jõuab lõpule tehnoloogiavahetus, mis kaotab vanamoodi töötavad lauatelefonid. Praegu on Eestis veel ligi 15 000 traatsidel töötava lauatelefoni kasutajat ja paljudel neist ei ole internetiühendust. Senine traatühendus asendatakse interneti kaudu toimiva kõnesidega ja telefonid hakkavad töötama ruuteri kaudu. Ent innovatsiooni teel on mõned võimalikud ohud: näiteks maapiirkondades elavatele inimestele võib lauatelefon olla ainus sidevahend.

Üks internetitelefoni põhipuudusi on veebiühendusest sõltumine: kui pole internetti, ei saa ka helistada. Loomulikult ühendatakse kõigi lauatelefoni edasi kasutada soovivate elanike telefonid veebikaabliga, kuid see ühendus on märksa hapram kui vana lollikindel traat. Kohaliku elektrikatkestuse puhul jäi varem lauatelefon tööle, sest ei vajanud kodust vooluvõrku. Telefon töötas vähemalt seni, kui toide kadus ka kohalikust telefonijaamast. Internetitelefoni side kaob aga elektrikatkestuse puhul kohe. Tormide ja sageli mitu päeva kestvate elektrikatkestuste puhul on lauatelefon mõne majapidamise jaoks ainus sidevahend. Kui elektrikatkestus peaks kokku langema terviserikke või mõne muu õnnetusega, võib juhtuda, et kodust telefoni ei saa abi kutsumiseks kasutada. Vastutavate isikute arvates tuleks end sellise olukorra vältimiseks kindlustada laetud mobiiltelefoniga.

Avalehele
44 Kommentaari
Loe veel: