Tõenäoliselt vanim Eesti kodanik on praegu 107-aastane Anastassija Krutilova

Registrite andmetel vanim Eesti kodanik 107-aastane Anastassija Krutilova saab liikumisvõimetuna riigilt kuus 1005 krooni pensioni. “Isu on tal hea ja süda terve kui kosmonaudil,” iseloomustas rekordvanurit tema hooldaja Anna ·apiro.

Kodakondsuse vormistasid vanuri lapsed Narva jõe taga endisel Eesti territooriumil Zagrivje külas sündinud Krutilovale alles mullu, sest kartsid, et eideke võib pensionist ilma jääda.

“Kui nägin Anastassijat esimest korda, palusin Jumalalt jõudu, et suudaksin teda armastada. Nüüd armastangi teda kui oma ema,” kõneles ·apiro (68), kelle päevad mööduvad Narva kesklinna korteris pimedat eidekest toites ja kasides.

Lakkamatute liigesevalude käes vaevleval vanuril kulub palju raha ravimite ostmiseks – ainuüksi valuvaigistavat analgiini neelab naine mõnel päeval kuus tabletti. Krutilova eriti enam ümbruskonnaga ei suhtle. Ta ütleb oma nime, loetleb üles kõik kuus last ning saab enam-vähem ka venekeelse meie isa palvega hakkama. Siis pöördub eideke voodi äärel edasi-tagasi kõikudes oma maailma.

“Kompvek on Anastassijale sama kui titele lutt,” rääkis hooldaja. “Imeb seda ja on rahul.”

Oma pika elu jooksul põhiliselt talutööd teinud ja viimased 35 aastat Narvas elanud Krutilova lastest neli on veel elus. Vanim tütar on 82 aastat vana, noorim poeg Aleksandr, kelle korteris ta ka elab, on 60 ja töötab elektrijaamas.

Lõuna-Eesti vanim

Eakast narvalannast krapsakam on temast vaid aasta noorem Lõuna-Eesti vanim elanik tartlanna Anna Jürnas, kes tähistas 6. jaanuaril 106. sünnipäeva. Sünnipäeval esitas selge mõistusega vanaproua peast laulu “Kas ema südant tunned sa”, mille salvestas ja tõi sadade tuhandete eestlasteni TV 3.

“Ma olen nii vana, et mind pole enam mõtet küsitleda – pealegi ei oska ma öelda, kuidas neid aastaid nii palju on tulnud,” ütles kammiga juukseid korda seadev vanaproua tagasihoidlikult.

Tervise üle vanaproua eriti ei kurda. “Ainult pea on tal tihti uimane, kuid kuulmine ja nägemine on korras,” ütles Anna tütar Selma Kera (70).

Viimased 40 aastat lesk olnud Anna tõuseb hommikul kell seitse ja läheb magama õhtul kell viis. “Talle meeldib ajalehti lugeda, lemmikrubriigid on must kroonika ja surmakuulutused,” tunnistas tütar.

Kuigi Lõuna-Eesti vanima naise pension on vaid 800 krooni, tulevad nad tütre sõnul omadega välja.

Tartu – pikaealiste paradiis

Anna Jürnas sündis Viljandimaal Õisu vallas. Tema isa oli Jaan Tõnissoni vanema venna Matsi juures popsikuks. Anna ema suri, kui tütar oli 18-aastane, misjärel tuli Annal oma viie noorema venna eest hoolitseda.

Hingemaade otsingul rändas perekond 1910. aastal Venemaale Simbirskisse. Eestisse tuldi tagasi 1934. aastal, sest Venemaal tehti neist kulakud. Viimased 40 aastat on Anna Jürnas elanud Tartus.

Tartus ja Tartumaal elab praegu kaksteist üle 100-aastast naist ja ei ühtegi meest. Sel aastal peaks perekonnaseisuosakonna asejuhataja Tiiu Eintalu kinnitusel saama 100-aastaseks veel neli inimest.

Eesti saja-aastaste täpne arv pole teada. AS Andmevara saab maakondade ja linnade registribüroodest küll regulaarselt infot, kuid alati pole viimased andmed inimeste kohta kohalikesse registritesse kantud.

Näiteks mõni aeg tagasi peeti Eesti vanimaks, 108-aastaseks haapsallannat, kuid nüüd selgus, et naine on tegelikult kümme aastat noorem.