Triinu Seppam naerab, et ta kaob peaaegu 125-raamatulise virna taha ära. Rauno Volmar

Ainuüksi Tallinna keskraamatukogu võlglastel on maksmata viiviseid 138 850 euro ehk enam kui 2,1 miljoni krooni eest. Täht-ajaks tagastamata on üle 9000 raamatu.

Laome Triinu Seppamiga keskraamatukogus raamatuid hunnikusse. Teenindusdirektor Triinu, kes võib võlglastest rääkida tunde, kaob peaaegu et raamatukuhja taha. Ent hunnikus on kõigest… 125 raamatut. Kui aga laduda kõik võlgnike käes olevad raamatud Triinu-pikkusteks hunnikuteks, tuleks neid hunnikuid üle seitsmekümne. Selline kogus raamatuid on ligi 4000 hoolimatu käes.

Sõna „võlgnik” ei aja meeli mustaks üksnes pealinnas. „Võlglasi on meil 1550, neist neli on meile võlgu alates 1989. aastast, seega 22 aastat,” selgitas Eha Palm, Järvamaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja. Ta lisas, et juriidiliselt on võlad küll aegunud, aga sisuliselt ei jäeta lootust, sest vahel juhtub imesid. Kuigi juriidiliselt oleks järgmine arvutus samuti ebakorrektne, tuleks 22 aasta viivisesummaks üle 1900 euro. Järva võlglaste käes on 3330 teavikut.

„Meie võlglaste viivise kogusumma on 5437 eurot. Selle raha eest saaks tellida raamatukogule kogu aasta ajalehed ja ajakirjad,” ütles Lääne-Virumaa keskraamatukogu teenindusjuht Kaili Õunapuu-Seidelberg. Saaremaal on saada viiviseid kogunisti 13 234 euro ulatuses.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus selgitas, et õnneks on võlgnike ja viiviste probleem pigem linna- kui külakogude mure. „Maal piisab tihti telefonikõnest ja raamat tuuakse tagasi.”

Veskuse sõnul on külaühiskond hea surveavaldaja, kui raamatute tagastamistähtaeg ununema kipub.  Haruldased pole juhtumid, kus uus raamatu vajaja läheb võlgnikule lihtsalt külla, et tagastamata teavik tagasi saada.

Tallinna keskraamatukogu oli 2009. aastal Eestis esimene, kus alustati viiviste väljanõudmiseks ja raamatute tagasisaamiseks kohtutäiturite kasutamist. Mullu likvideeris tänu täiturihirmule oma võla poolteistsada patustanut. Enne seda olid võlgnikud aga saanud vähemasti viis meeldetuletust nii meili, telefoni kui ka posti teel.

Punklaulupidu tuli appi

„Oleme abitud, sest mõjuvad vahendid puuduvad. Uus võla-õigusseadus, mis kolme aasta möödudes pühib kõik võlglase patud, lubab tal taas puhta lehena raamatukogu kasutamist jätkata,” on aga nördinud Elle Sihver, kojulaenutuse juhtiv spetsialist Viljandi linnaraamatukogust.

Kuna aga raamatukogule on teavikuid tagasi vaja enam kui viiviseraha, on Saaremaal tihti korraldatud viivisevabu päevi, mil võlglased saavad raamatud rahakotti avamata tagasi tuua. Sama tehakse mujalgi.

Rakveres püüti hiljaaegu probleemi lahendamisele pisut vürtsi lisada. Kaili Õunapuu-Seidelberg meenutas: „Seoses punklaulupeoga oli raamatukogus avatud Punk Punkt, kuhu sai teavikuid viivisevabalt tagastada, olles ise kas punk, kandes ette punklaulu või punkluuletuse või esitades mõne punksõnumi. Punk Punkti külastas 15 võlglast, üks meeldejäävamaid punk-sõnumeid oli: „Tähtaeg pole oluline, punk on põhiline!””

Kümnekordne hind

•• Rahvaraamatukogu seaduse kohaselt on lugeja kohustatud laenatud teaviku tagastama laenutustähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 21 päeva.

••    Kui lugeja raamatut ei tagasta, võib raamatukogu nõuda viivitatud aja eest tasu ehk viivist, kuid mitte rohkem kui kuus eurosenti iga viivitatud päeva eest teaviku kohta.

••    Raamatu tagastamise vajadusest informeeritakse võlgnikku üldjuhul vähemasti viis korda, enne kui asi antakse üle täitevametile. Mitmedki raamatukogud, kus võlaprobleem on üle pea kasvanud, kaaluvad selle sammu ette võtmist.

••    Teaviku rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle asendama või tasuma kuni kümnekordse hinna.