Hasartmängusõltuvuse Uurimise ja Võõrutamise Instituudi psühholoog Pille-Riin Kaare sõnul on ülemaailmsed uuringud tõesti kinnitanud, et interneti-hasartmäng on tihtilugu palju varjatum ja suurem sõltuvuse tekitaja ning seeläbi ka ohtlikum kui kasiinodes käimine.
Interneti järjest laialdasem levik võib probleemi ühel hetkel ka tõsiselt lahvatama panna.
„Internetis mängimine võimaldab jääda küllaltki anonüümseks ning on kõigile kättesaadav,” selgitas Kaare Eesti Päevaleht Online´ile.
Kaare sõnul Eestis ühtegi suuremat intsidenti või juhtumit seoses interneti-hasartmängudega esile kerkinud veel ei ole ning võimalik, et just loodud anonüümsuse tõttu. „ Samas on teada, et mitmed kasiinodes käijad mängivad ka internetis,” lisas Kaare.
Suurbritannias on läbi viidud kaks suuremat hasartmängusõltuvuse uuringut (British Gambling Prevalence Study), esimene aastal 1999 ja teine 2007. 1999. Aasta uuringust selgus, et ligi 75% inimestest, kes tegelevad hasartmängurlusega internetis on probleemsed või pataloogilised mängurid, samas kui vaid 20% kasiinodes käijatest on samade tunnustega.
Samas tunnistab maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna peajurist Agris Peedu, et keeruline on vastata küsimusele kas interneti-hasartmäng on samaväärselt ohtlik kasiinodega. Eelnevalt mainitud Suurbritannia hasartmängu-uuringust selgus nimelt, et üksnes 6% UK elanikest kasutas 2007. aastal interneti-hasartmängu võlusid. Seega üllatavalt väike osakaal.
„Eesti kohta saan nii palju öelda, et kehtiv hasartmänguseadus ei luba korraldada interneti-hasartmänge,” vastas Peedu.
Mitmed internetiportaalid pakuvad võimalust mängida või tegeleda spordiennustamisega ka eesti keeles, olles suunatud siinsele tarbijaskonnale, kuid on registreeritud väljaspool Eestit. Probleemiks on just need operaatorid, kellel on näiteks välisriigi poolt väljastatud litsents. Internet levib aga kõikjale, arvestamata riigipiire.
Samalaadsete juhtumite osas on teinud kriminaalmenetluse alustamise taotlusi prokuratuurile nii rahandusministeerium kui ka maksu- ja tolliamet, selgitas Peedu olukorra keerulisust.
Riigiprokuratuur on aga endiselt seisukohal, et karistusseadustiku ruumiline kehtivus ei laiene Internetis korraldavatele mängudele. Prokuratuur on tunnistanud, et see paneb kodumaisemad hasartmängukorraldajad ebasoodsamasse olukorda võrreldes välismaistega, kes tegutsevad väiksemate piirangutega riikides ja pakuvad oma teenuseid Internetis, kuid karistusõiguslike vahenditega ei siin aga midagi teha ning tegemist on globaliseeruva maailma paratamatusega.
Seega on varasemad kriminaalmenetluste alustamise taotlused tagasi lükatud.
Peedu sõnul on praegu on karistusseadustiku muudatuste tõttu ebaseaduslik hasartmäng karistatav üksnes väärteo korras, mitte enam kriminaalkorras. Maksu- ja Tolliamet on teinud omalt poolt sel aastal Põhja politseiprefektuurile ka ühe taotluse väärteomenetluse alustamiseks ning seda on ka juba alustatud.
Tegemist on juba varem arutluse all olnud küsimusega, kas interneti-hasartmänge viiakse tegelikkuses läbi Eestis ning vajavad seega Eesti pädeva asutuse poolt väljastatud litsentsi. Piiriülene interneti-hasartmäng on probleemiks kõikides liikmesriikides ning just seepärast ,et seda on raske kontrollida.
Kes peaks kontrollima Internetis toimuvat, näiteks kasvõi sedagi, et interneti-hasartmängudega ei tegeleks alaealised või kasutajaid ei peteta, on raskesti määratav ning seetõttu hetkel paljustki sõltuv online mänguportaalide korraldajate südametunnistusest ja tegutsemiskavalusest.