Varvara tapja jäljed on praegu külmad
18. märtsi õhtul Narvas kadunuks jäänud ja 23. märtsil surnuna leitud üheksa-aastase Varvara mõrvarit pole seni tabatud. Kuigi veel nädal pärast surnukeha leidmist oli politseil üsna kindlana tundunud niidiots, osutus see paraku valeks. „Hetkel on see täiesti pime asi,” nentis Eesti Päevalehele üks politseiametnik. „Võib minna väga kaua, kuni tapja leitakse, kuid see võib juhtuda ka homme.”
Ida prefektuuri juhi Aldis Aluse sõnul ei tähenda tõsiasi, et kahtlusalust pole praeguseks kinni peetud, siiski pimeduses kobamist. „Igasuguse sellise raske kuriteo avastamiseni jõuab sammhaaval. Praegu me neid samme teeme,” kinnitas ta.
„Juba sellest, et kurjategijat ei ole praeguseks tabatud, võib tegelikult välja lugeda, et senised juhtniidid ei ole veel kurjategija tabamiseni viinud,” möönis Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt. Ühtlasi lisas ta, et uurimisega tegelevad inimesed ei saagi kunagi eeldada, et kurjategija jätab endast maha tohutu palju informatsiooni, mis võib aidata tema isikut tuvastada. Kurjategija eesmärk ei ole tabatud saada, kuid uurimisega tegelevate inimeste eesmärk on ta tabada, sõltumata sellest, kui vähe või palju jälgi ta on endast maha jätnud.
Kõiki vastuseid veel pole
Pärt märkis, et kõigi ekspertiiside vastuseid pole veel käes ja niikaua kuni neid ei ole, ei saa öelda, et lootust juhtumi näiteks ekspertiiside kaudu avastamiseks ei ole. „Ja isegi kui laekuvad ekspertiiside vastused, mis ei juhata siiski uurimist edasi, siis see ei tähenda, et uurimine teisi radasid pidi edasi ei käi. Praegust uurimise faasi saab nimetada aktiivseks faasiks. Ka peale ekspertiiside vastuste saamist ei ole kavas seda lõpetada. Kui kahtlustatavat vahepeal ei tabata, siis see jääb kestma veel kuudeks. Ekspertiisid on vaid üks osa sellest tööst, mida tehakse kurjategija tabamiseks,” selgitas ta.
Pärt kinnitas, et ekspertiisiasutuse ja uurimisega tegelevate isikute koostöö on olnud väga hea ja infot on vahetatud pidevalt. „Mõnes detailis arvamuse saamine ekspertiisi vormis aga võtab paratamatult rohkem aega,” selgitas ta, miks ekspertiis nii kaua aega võtab.
Paljudele Ida-Virumaa elanikele on jäänud ehk mulje, et Varvara tapja otsimisele ei pöörata enam piisavalt tähelepanu. See pole tõsi. Aldis Alus kinnitas, et Varvara mõrvari tabamine on Ida prefektuuri töövaldkonnas endiselt prioriteet number üks ja seda ei kõiguta miski. Aluse sõnu kinnitab ainuüksi fakt, et tüdrukukese mõrvari tabamise nimel töötavad kogu riigi parimad politseijõud. Peale Narva politseinike on ülesannete täitmisele kaasatud abijõude nii Jõhvist kui ka Rakverest, samuti on abiks suure kogemusega keskkriminaalpolitsei analüütikud, Põhja prefektuuri töötajad. „Vastavalt vajadusele on erinevaid ülesandeid täitnud ka Lõuna ja Lääne prefektuuri töötajad. Siin pole mõtet töötunde kokku lugeda – see arv on meeletu,” ütles Alus.
Rahvusvaheline koostöö
Alus väljendas heameelt, et inimesed endiselt vihjeid saadavad. Kõiki neid kontrollitakse, süstematiseeritakse ja analüüsitakse. Ta kutsus kõiki elanikke üles edaspidigi vihjeid saatma. „Kui kellelegi tundub midagi ka vähetähtsat, siis igal juhul palume selle vihje politseile saata. Oleme iga vihje eest väga tänulikud,” lausus Alus.
Teisisõnu tähendab see, et võib olla mõni pealtnägija, kes ehk praegu ei tea või ei teadvusta enesele, mida ta pealt nägi. See on õhkõrn lootus, kuid kriminalistika ajaloost on näiteid, kus just sellise, asja üle mõtlema hakanud ja politseile oma ebamäärasena tunduvaid kahtlusi jagama läinud inimese abiga on kurjategija avastatud.
Alus viitas, et kindlasti on selle kuriteo avastamiseks korraldatavas tegevuses väga oluline ka rahvusvaheline koostöö. „Ta võis tulla kust iganes,” vastas Alus küsimusele, kas uurijad on pöördunud tagasi ühe algse versiooni juurde, et kurjategija tuli Venemaalt. „Sellise kuriteo uurimisel peame arvestama kõikvõimalikke variante.”
Kurjategijat on ka profileeritud, kuid nii profiili kui ka teisi võimalikke teadaolevaid niite keeldus Alus kommenteerimast. Seetõttu ei saa veel teada, kas tegemist oli profiga või tegi kurjategija mingeid vigu. Menetluse huvides on uurijate vaikimine muidugi arusaadav.
Seetõttu ei tea ka Varvara vanemad kõiki uurimist puudutavaid üksikasju. „Vanemaid hoitakse kursis niivõrd-kuivõrd. Kui meil on käsil kuriteo uurimine, siis me ei avalda menetluslikke andmeid kellelegi,” põhjendas Alus.
Kui olmetapmised lahendatakse tavaliselt kiiresti, siis sellised mõrvad ei pruugigi kiire lõppelahenduseni jõuda. „Tegemist on väga raske ja keerulise juhtumiga,” rõhutas prokurör. „Tööd tehakse hoolikalt, põhjalikult. Niikaua kuni on lootust, ei tohi kaotada usku, sest mitmed keerulised juhtumid on ka varasemalt võtnud rohkem aega, kui keegi meist seda sooviks, kuid lõpuks on kurjategija siiski tabatud.”
Siseminister Ken-Marti Vaher on avaldanud lootust, et Varvara tapja leitakse siiski kiiremini kui näiteks kurikamõrvar. Sellegi juhtumi puhul oli mängus väga suur politseiressurss, tehti üle 500 ekspertiisi ja lõppkokkuvõttes võttis mõrvari, kelleks osutus restoranis kokana töötanud Vjatšeslav Bajuk, tabamine aega 11 kuud. Murrangu toonud info sai politsei tookord üht vägistamisjuhtumit uurides.
