Erimeelsused Tartu ülikooli juhtimisstruktuuri kujundamises said alguse läinud aasta oktoobris, mil Tartu ülikooli kuratoorium esitas omalt poolt riigikogule ettepanekud kavandatava Tartu ülikooli ja ülikooli seaduse muutmiseks. Pingeid tekitavad muudatused on seotud arusaamaga, kes on need inimesed, kes hakkavad valima Tartu ülikooli rektorit, kinnitavad ülikooli arengukava ja eelarve.

Kui viiekümneliikmeline Tartu ülikooli teadlasi ja üliõpilasi koondav ülikooli nõukogu oli mullu suvel arvamusel, et tähtsaimad ülikooli puudutavad otsused võiksid endistviisi sündida laiapõhjalises otsustuskogus, kuhu kuuluvad ülikooli enda inimesed, siis kuratooriumi arvates peaks ühiskonnale andma senisest suurema otsustusõiguse.

Nii pakkuski riigikogu liikmetest, ettevõtjatest ja kultuuriinimestest koosnev 15-liikmeline kuratoorium, et tähtsaimaks otsustusorganiks võiks saada üheteistkümne liikmega otsustuskogu. Selle väiksema ringi peaks moodustama viis Tartu ülikooliga seotud inimest, viis ühiskonnas tuntud inimest ja üks teaduste akadeemia liige.

Kuigi ajakirjanduses on ülikooli juhtimist puudutavad erimeelsused leheveerge täinud juba mitu kuud, on vastasseis kuratooriumi ja Tartu ülikooli nõukokku kuuluvate professorite vahel kulmineerunud alles hiljuti.

Sammud ei meeldi

Nii näiteks kirjutasid professorid Jüri Allik, Arvi Freiberg, Marju Lauristin, Enn Lust, Toivo Maimets, Jüri Sepp, Margit Sutrop ja Paul Varul jõulude eel riigikogule ühispöördumise, milles juhtisid tähelepanu sellele, et kuratoorium on läinud oma seisukohtade peaministrile, ministritele ja riigikogu kultuurikomisjonile esitamisega vastuollu mitte ainult ülikooli akadeemilise pere tahte, heade tavade ja ülikooli autonoomia põhimõtetega, vaid kuratoorium on ületanud ka oma pädevuse.

Ka tänase Eesti Päevalehe arvamusküljel kirjutab professor Allik, et kuratooriumi nimel soovituste jagamine ei ole see ülesanne, mille seadus kuratooriumile on andnud. Professor Toivo Maimets ütles eile, et kogu diskussioonis saab eristada kaht tahku. „Esiteks vajab lahendamist see küsimus, et miks kuratoorium ülikooli nimel räägib. Omaette teema on siis see, milline otsustusorgan ülikooli juhtima hakkab,” selgitas Maimets.

Endise haridus- ja teadusministri Maimetsa arvates vajab 1993. aastal väljatöötatud ja praeguseni jõus olev juhtimissüsteem ajakohastamist, ent kindlasti ei tohi kasutusele võtta ameerikalikku ettevõtte juhtimise mudelit. „Kuratoorium on välja pakkunud, et Tartu ülikooli võiks juhtida nagu äriettevõtet, millel on nõukogu ja siis igapäevaselt toimetav juhatus. Selline käsuliin ülikooli puhul ei toimi,” rääkis Maimets.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kavatseb lähiajal määrata kuupäeva, mil eri seisukohtadel olevad Tartu ülikooli nõukogu, kuratoorium ja teised asjasse puutavad isikud saaksid ühe laua taga suu puhtaks räägitud ja leitaks võimalikud kompromissid. „Mina isiklikult pooldan kuratooriumi nägemust,” lisas Kreitzberg.

Kultuurikomisjoni esimehe sõnul ei taga praegune otsustusskeem raha jagamise ja ülikooli arengukava koostamise puhul avaliku huvi esindatust.

„Põhja-Ameerikas juhitakse sisuliselt kõiki ülikoole osaliselt väljastpoolt. Ma pean silmas strateegilist juhtimist. Sisulistes asjades, et kuidas teadust teha või kuidas õppekava koostada – sellistesse asjadesse uus nõukogu kindlasti sekkuma ei hakkaks,” selgitas Kreitzberg.

Kultuurikomisjoni esimehe sõnul on Tartu ülikooli juhtimissüsteemi häda ka see, et otsuseid võtavad vastu needsamad inimesed, keda otsused puudutavad. „Otsuste vastuvõtmisel on praegu väga suur sisemine konkurents teaduskondade vahel ja lisaks on väga suur surve rektorile. Küsimus on ju selles, et kas rektor on sellise juhtimissüsteemi juures oma otsustes vaba ja kas ta saab ülikooli juhtida avalikes huvides,” lisas Kreitzberg.

Tartu ülikooli uus seadus on läbinud riigikogus esimese lugemise. Komisjon on otsustanud selle saata teisele lugemisele, kuid enne seda vajavad läbiarutamist muudatusettepanekud, mille seas on siis ka kõnealused kuratooriumi ettepanekud.

Endine rektor: autonoomia säiligu

•• Tartu ülikooli endise rektori Peeter Tulviste sõnul on kõige tähtsam juhtimissüsteemi muutmise puhul säilitada ülikooli autonoomia. Samuti peab ülikool Tulviste sõnul aru saama ka sellest, et tegemist on avalik-õigusliku asutusega, mis tegutseb ühiskonnalt saadud raha eest.

•• „Einstein on öelnud, et ülikoolid on sõnnikuhunnikud, kus üksikul lillel on kaunis õitseda. Paraku need ajad on möödas ja ülikool pole asi iseeneses ning ei tegutse enda huvides,” rääkis Tulviste.

•• Ühesõnaga, kuna aasta-aastalt rahastab ühiskond ülikoole eelarvest, on Tulviste arvates ühiskonnal moraalne õigus tähtsate otsuste vastuvõtmisel sõna sekka öelda. Ometi ei poolda Tulviste, et ühiskonna sõnaõigus oleks nii suur, nagu seda soovib kuratoorium oma ettepanekutes. „Küsimus on selles, et kelle kätte jääb ülikooli asjades otsustav hääl. Praegu see pole paraku selge ja ma kardan, et ega see ei saa ka kultuurikomisjonis lõplikult selgeks. Kuid kindlasti püüame parlamendis anda parima,” lisas praegu riigikokku ja selle kultuurikomisjoni kuuluv Peeter Tulviste.

3 küsimust

Jüri Raidla: muudatused suurendavad konkurentsivõimet

•• Jüri Raidla, Tartu ülikooli kuratooriumi esimees, öelge palun, miks kuratoorium esitas ülikooli seadusele omalt poolt muudatused?

Kuratooriumil on oma arutelude põhjal välja kujunenud arusaamad, kuidas peaks Tartu ülikooli juhtimist reformima selleks, et tema konkurentsivõime säiliks ja paraneks. Kuratooriumi ettepanekud  tulenevad sellistest aruteludest ja otsustustest.

•• Miks need muudatused vajalikud on?

Kuratoorium on muudatusi vajalikuks pidanud ülikooli avatuse, sh rahvusvahelise avatuse suurendamiseks ning ülikooli paremaks sidumiseks ühiskonnaga.

•• Kas kuratoorium kaasati ülikooli seaduse aruteludesse aasta eest?

Kuratoorium on erinevatel aegadel olnud sageli kaasatud ülikooli seaduse muutmise aruteludesse. Kas aruteludes osaleti ka aasta tagasi, ei julge öelda. Küll aga arvan, et kuratooriumit ei ole seaduse muut-misega seotud küsimuste arutamisest kunagi kõrvale jäetud.