Eile avas Tallinnas uksed vähiuuringute kliinik, mis pakub esmakordselt Eestis võimalust tuvastada rinnavähi- ja soolevähiriski geeniuuringu abil. Uus erakliinik tegutseb kasvajate ennetamise ja diagnostika ning nõustamisega.

“Eestis neid uuringuid praegu ei tehta, aga tasuks teha, vaadates nende maade tulemusi, kus soositakse uute meetodite jõulisemat rakendamist,” ütles Eesti ühe suurema biotehnoloogia ettevõtte Celecure teadusdirektor Andres Valkna. Celecure töötab välja spetsiifilist, just Eesti andmetel põhinevat uuringut.

Biokeemilisi vähiuuringuid tehakse Eestis ka praegu, kuid uus uuring põhineb geenide uurimisel. Sisuliselt näitab uuring Valkna sõnul võimalikke geenimutatsioone, mis suurendavad tunduvalt rinnavähi tekkimise võimalust.

Rinnavähk on ligi kümnel protsendil elanikkonnast. Rinnavähiga patsientidest omakorda 10–13 protsenti kannavad just seda pärilikku mutatsiooni, mis uuringu käigus tuvastatakse. “Kui me suudaks eristada need inimesed, kellel on suurem vähisoodumus, siis saaksime määrata neile sagedasema kontrolli või suunata nende tervisekäitumist, mis aitaks kasvajat õigeaegselt diagnoosida,” ütles Valkna. Näiteks mammograafilist kontrolli soovitatakse peamiselt üle 45-aastastele naistele, kuid kui kõrgem risk on teada, võiks inimene varem kontrollis käia.

Maksta tuleb ise

Uuring on parajasti kontrollifaasis, paari-kolme kuu pärast saab juba igaüks vähiuuringute kliinikus uuringul käia. Kuna tegemist on erakliinikuga, võib uuring maksma minna 2000–4000 krooni. Uuringu soovija peab selle ise kinni maksma. Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul on praegu veel vara öelda, kas see võiks kunagi saada haigekassa poolt rahastatud uuringuks.

Vähiuuringute ja -ravi järjekorrad on Eestis kohati kuude pikkused ning erakliiniku näol on inimesel veel üks võimalus kiirelt oma raha eest diagnostiline hinnang saada. “Tegevusluba annab uuele kliinikule võimaluse vaid vähi-  alaseks konsultatsiooniks, see-pärast ei ole suurt hüpet vähiravis küll ette näha,” märkis Osvet. “Onkoloogide nappus on niikuinii suur.” Näiteks regionaalhaiglale on haigekassa vähiraviks raha juurde pakkunud, kuid asi jääb võimsuse taha.

Kliinik pakub teist arvamust

•• Vähiuuringute kliiniku juhatuse liikme Kristiina Ojamaa sõnul on vähihaigete nõustamine ja toetusravi oluline osa kliiniku tööst.

•• “Vähihaiged on tihti oma murega üksi, kui neil on kodus probleemid ja nad ei tea, mis on normaalne ja mida teha, kui tekivad põletikud,” ütles Ojamaa. “Aga need inimesed vajavad ja väärivad ravi.”

•• Samuti aitab kliinik diagnoositud vähijuhtumiga patsienti suunata ravile sinna, kus järjekord on väiksem. Edaspidi on plaanis suurendada ka ravi osakaalu.

•• Kõiki toiminguid ja ravimeid peale vähiravimite saab konsultatsioonide ja üldkirurgia litsentsiga kliinik vajadusel teha ja välja kirjutada. Küll aga ei tee kliinik onkospetsiifilist ravi ehk keemia- ja kiiritusravi.

•• Ojamaa sõnul püsivad teenuste hinnad sarnased haigekassa nimekirjas olevate hindadega.

•• Samas on kliiniku näol olemas teise arvamuse võimalus, kui patsient soovib oma diagnoosi täpsustada või teise arstiga konsulteerida ja ravivõimaluste kohta küsida.

•• Igal aastal haigestub Eestis vähki ligi 6000 inimest.