Ekraanitõmmis ERR

Klipis räägib üks lastest eesti keeles ja teine vene keeles. Eesti keelt kõnelev laps suhtub üleolevalt vene keeles rääkivasse poissi kuni hetkeni, mil ta saab teada, et tegu on turistiga. Sealt edasi läheb vestlus juba oluliselt sõbralikumalt. Mitme vene internetisaidi hinnangul on klipi näol tegu eestlastele mõeldud käitumisjuhistega.

ETV pearežissööri René Vilbre sõnul rääkisid Eesti Laulu jaoks tehtud klipid hoopis Eesti ja eestlaste elu ja olu valupunktidest. „Sealhulgas vaatasime eneseirooniliselt, kuidas me käitume mitte-eestlastega. Nii nagu Prantsusmaal ei räägita meelsasti inglise keelt (turistiga muidugi, kohaliku inglasega muidugi mitte), nii ka loodab eestlane, et kohalik kamraad eesti keelt tiba tönkab, aga kui tegu on auväärt turistiga Venemaalt, siis räägime me pea kõiki maailma keeli!“ ütles Vilbre.

Tema sõnul kujutas konkreetne klipp ennekõike väiklast eestlast, kes tahab ka maailma naba olla. „Reaktsioonid Vene meediast on semiootilise tõlgenduse ja propaganda geniaalne segu. Ausalt öeldes olin kõrvuni imestunud, kui sealseid tõlgendusi lugesin,“ lausus Vilbre. Ta lisas, et tegelikult kartis ta hoopis seda, et eestlased võivad klipi peale solvuda.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo psühholoogilise kaitse nõuniku Ilmar Raagi sõnul on antud klipid keeratud pea peale ning saavutatud on vastupidine tõlgendus klipist. „Tegemist on ühe võttega, millega üritatakse näidata, et Eesti ei ole demokraatlik riik. Ilmekas on see, et kui peaminister, president ja kaitseväe juhataja räägivad Eestist kui avatud ühiskonnast, kus riik peaks võrdsena eksisteerima kõikidest rahvustest kodanike jaoks, siis taolised sõnumid on jäänud täiesti tähelepanuta,“ sõnas Raag.

Tema hinnangul ei peaks klippi sellise nurga alt levitavaid internetilehekülgi automaatselt propagandakanaliteks nimetama. „Mida aeg edasi, seda enam on tegemist ka lihtsalt tüüpmõtlemisest haaratud ajakirjanikega, kes ilma allikakriitikata viitavad esialgsele propagandistide väljatöötatud meediatootele. Pärast ei suuda aga keegi tuvastada, kust sai spinn alguse,“ ütles ta.

Raagi hinnangul ongi Eesti ühiskonna tugevus just selles, et siin võib erinevatel teemadel avalikult rääkida. „Ja sõltumatu avalik ringhääling on samuti meie tugevus. Hoopis teine teema on see, kui meie endi seas ongi inimesi, kes käituvad nii, nagu Kremli narratiiv tahab meid kujutada,“ lausus ta.