Vene koolides hakatakse rahunema ning jälgitakse ka Eesti uudiseid
Täna on juba hoopis rahulikum, tunnistasid nii Ehte humanitaargümnaasiumi kui ka Õismäe vene lütseumi direktorid, õpetajad ning õpilased. Kõrvaltvaataja jaoks olid mõlemad mitte just hiljuti remonditud, kuid hoolitsetud koolimajad täis sõbralikke lapsi, kes olid valmis päris avatult ja suures osas ka eesti keeles oma mõtteid avaldama.
Reede hommikul aga teatas 6. klassi poiss õhinal, et käis koos ema ja noorema vennaga barrikaadidel. Üks eesti keele õpetaja esitas lahkumisavalduse ning teine kaalus seda tõsiselt. Ehte humanitaargümnaasiumi direktor ja eesti keele õpetaja Merle Loodus-Adamson mõtles seitsme aasta jooksul esimest korda isegi, kas ta ikka tahab just vene koolis töötada.
Nagu eestikeelne ühiskond, nii oli ka venekeelne suures šokis. Vene kooli direktorite ja eriti eesti keele õpetajate õlgadele vajus uskumatult raske koorem, mida neil on tulnud üsna üksijäetult kanda. Tallinna haridusamet käis esmaspäeval ootamatult kontrollimas, kas koolimajade uksed on suletud või vähemalt ei pääse sinna sisse, kuid sisulist nõu ja abi pole jagatud.
Õpilased tunnistasid, et ei julge õhtuti linna peale minna ja vanemad üldjuhul ka ei soovita seda. Samas on küllalt vanemaid, kes on pidanud Tõnismäel protesteerimist igati õigeks.
Šokist hakatakse toibuma
Väiksemate laste suust kuulis eesti keele õpetaja Ülle Murmann, kuidas Venemaalt tuleb kohe 600 tanki ja eesti rahvas pühitakse maa pealt. Õpetaja küsimus, kuidas tankist vahet teeb, kes on eestlane, kes venelane, pani lapsi mõtlema. “Mind solvas, kuidas nad eestlastest rääkisid – 16 aasta jooksul vene koolis ei ole ma midagi niisugust kuulnud. Tundsin, et see agressiivsus on minu enda vastu suunatud,” rääkis õpetaja Murmann.
Kui esmaspäeval aga koolisööklas Vene lippu lehvitati, sai õpetaja noomimise peale teada, et kui on vene kool, siis peab olema ka Vene lipp ja kehtima Vene seadused.
“Kui kaks aastat tagasi oleks keegi Vene lipuga kooli tulnud, ei oleks ma midagi öelnud, kuid praeguses olukorras on sel hoopis teine tähendus,” ütles 11. klassi tütarlaps Dariko Moisrapešvili. “See ei ole jalgpall, kus oled ühe “kamanda” poolt, praegu on küsimus riigis,” ütles end praeguses situatsioonis ootamatult suurest osast koolikaaslastest ja sõpradest teisel pool rindejoont avastanud Dariko.
“Olen fotodel näinud inimesi, kes vandaalitsesid, keda kinni võeti – seal on Koplist tuttavad näod, arulagedad inimesed, mõtlemisvõimetud inimesed,” ütles Dariko. Viimasel nädalal ei saa ta paljude oma sõpradega suhelda.
Mitmed teised õpilased tõdesid aga, et eestlastest sõpradega on nende suhted viimasel nädalal peaaegu katkenud.
Noormees, kes käis reedel huvi pärast ka ise Vabaduse väljakul ja kelle politsei kinni pidas, näitas eile oma randmel jälge, mis oli jäänud käsi koos hoidnud plastnöörist. Ta kirjeldas oma läbielamisi ja väitis, et politseinikud olid öelnud, et neil oli kästud just venelasi kinni võtta. “Rohkem pole mõtet minna ja end sellesse mässida,” arvas ta.
Oleks pidanud 9. maini ootama
Neiu, kes samuti pronkssõduri juures meelt avaldamas käis, pidas pronkssõduri äraviimist häbiväärseks, kohutavaks. “Meie jaoks on see kallis, meie vanaemad-vanaisad on rääkinud, mida nad sõjas üle elasid,” ütles ta.
“See koht Tõnismäel, kus pidevalt olid skandaalid, oli vaja korrastada,” möönis Ehte humanitaargümnaasiumi ajalooõpetaja Natalija Gussakova. Tema on varem koos õpilastega käinud Tõnismäele 9. mail lilli viimas ja sel korral läheb 9. mail kalmistule pronkssõduri juurde. “Kui valitsuselt oleks tulnud täielik info samba äraviimise kohta, oleks olnud lihtsam,” arvas õpetaja. “Me mõistsime, et varem või hiljem viiakse monument minema, aga uskusime, et seda tehakse tsiviliseeritud kombel,” lausus ta.
Õpilaste ja õpetajate lootus oli, et sammas viiakse minema pärast 9. maid, et oleks saanud hüvasti jätta. “Infot oli, aga kindlaid tähtaegu polnud. Kujutasime, et Ansip teatab, millal hakkab ära vedama, aga nüüd pandi äkki telk püsti ja viidi minema,” ütles ajalooõpetaja.
Mõlema kooli õpilased rääkisid eile, kuidas nad on käinud koos vanemate ja vanavanematega Tõnismäel neile kallis kohas 9. mail mälestuseks lilli panemas. “See on meie ajalugu, mida ei saa unustada ega olematuks teha,” ütlesid nad.
Eesti valitsejail pole kindlasti mõtet kutsuda venelasi üles 9. mail Tõnismäele või kalmistule mitte minema. Lilled saavad sel korral olema juba kahes kohas.
“Pärast juhtunut on venelastel ja eestlastel väga keeruline uuesti omavahel kokku leppida,” ütles üks Ehte kooli neiu kibedalt. “Eestlastel, vähemalt Ansipil, tuleks vene rahva ees vabandada!” arvas teine neiu. See võiks tema arvates aidata leppimiseni jõuda. Üldiselt uskusid vene koolinoored siiski, et aeg parandab haavad ning tasapisi suhted eestlastega taastuvad.
Eile pärastlõunal otsustas Õismäe vene lütseumi direktor Rita Juhanson, et eesti sõpruskooli, Arte gümnaasiumi kutse 11. maiks nende kooli üritustele võetakse vastu.
Õpilased: meie teame ajalugu täitsa teisiti!
•• Haridusminister Tõnis Lukase koolidele saadetud pikk kiri Eesti ajaloost ja pronkssõdurist ajas Ehte humanitaargümnaasiumis õpilasi naerma. Ühe neiu sõnul oli üle poole ministri jutust imelik, et mitte öelda vale. “Meie arvamus ei langenud üldse sellega kokku. Me teame teistsugust ajalugu!” ütles neiu.
•• Õismäe vene lütseumi samaealised noored ministri kirja naljaks ei pidanud ning üks neist, Kristiina Sööt, ütles, et sama juttu, mis puutub näiteks eestlaste massilisse represseerimisse, on ta kuulnud oma eestlasest isalt ja vanavanemailt.
•• Ajalooõpetaja Natalija Gussakova hoidub enda sõnul tunnis ajaloole hinnanguid andmast. “Annan dokumente lugeda ja lasen neil endil otsustada ja nad nõustusid, et Eestis oli okupatsioon,” ütles Gussakova.
•• Põhiinfo saavad vene koolide õpilased venekeelsest Delfist ja sugugi mitte Vene telekanalitest. Õismäe noored aga teadsid väga hästi, mida eelmisel õhtul Eesti telekanalites oli räägitud.
