Vene muusikud toovad Hiiumaale väliskülalisi
Kõik sai alguse sellest, et 1930.–1940. aastate Nõukogude Liidu kultusnäitleja Vera Maretskaja, kellele Stalin andis kokku neli omanimelist ordenit, sai endale 1970-ndatel Hiiumaale Kiduspe külla suvila.
„Esimest korda sattusin ma vanematega Hiiumaale Maretskaja juurde 1982. aastal nelja-aastasena. Sellest ajast olen peaaegu igal aastal Hiiumaal käinud,” räägib Bulgakov, kes on Moskva konservatooriumi oboeõppejõud ja annab soolokontserte üle maailma.
1990-ndatel lahkus Venemaalt välismaale õppima ja töötama väga palju noori muusikuid. 1998. aastal algatasid Bulgakov ja tema mõttekaaslased Moskvas festivali, et pakkuda sellistele muusikutele võimalust kodumaal esineda. Ise mõeldi välja programm ja valiti muusika. Iga aasta jaanuaris toimuv Tagasipöördumise nime kandev festival on olnud Moskvas küllaltki menukas.
Mõni aasta hiljem tekkis korraldajatel mõte, et samasugune välismaal elavate vene muusikute kohtumise festival võiks olla ka suvel. „Ma pakkusin kohe Hiiumaad, et see on suurepärane koht, kus me võiksime kokku saada,” ütleb Dmitri. „Paljud olid üllatunud, et miks Hiiumaa, aga keegi polnud vastu.”
Sümboolse piletihinnaga
Tänavu korraldab Bulgakov üht Eesti omapärasemat festivali Homecoming Festival Hiiumaal juba kuuendat korda. Formaat on lihtne: nädala algul sõidavad muusikud üle maailma kokku, teevad nädala sees proove ja nädala lõpus annavad Hiiumaal sümboolse piletihinnaga kolm kuni viis kontserti.
Aastate jooksul on Hiiumaalt läbi käinud üle 40 tuntud noorema põlve Venemaalt pärit muusiku. „Kõige suurem probleem on, et kõik nad tahavad alati uuesti Hiiumaale esinema tulla, aga mul on põhimõte, et peab olema esinejate rotatsioon,” selgitab Bulgakov.
Tema sõnul sõidab jämedalt võttes kolmandik festivali kontsertide külalisi Hiiumaale spetsiaalselt noorema põlve tuntumate vene muusikute esinemist kuulama. „Näiteks sel aastal aitasin ma isiklikult 16 inimesel Moskvas Eesti viisat teha,” lausub ta. „Hiiumaa on mulle väga oluline koht ja ma olen väga rõõmus, kui saan siia külalisi tuua.”
Tänavu juuli viimasel nädalavahetusel Hiiumaal esinevatest muusikutest on kõige tuntum 31-aastane pianist Ksenia Bašmet. Bulgakovi sõnul on ta eelkõige tuntud kammermuusika esitajana ja osalenud kõigil maailma tuntumatel kammermuusikafestivalidel. Tema isa on maailmakuulus dirigent Juri Bašmet.
Maailma kontserdimajade tunnustatud esinejad on ka pianist Maria Ešpai (tuntud helilooja Andrei Ešpai lapselaps), tšellist Jevgeni Tonkha ja klarnetist Anton Dressler. Esineb ka oboemängija Pavel Strugalev – tema vanaema oli Vera Maretskaja, kellest festival kaudselt alguse sai.
Kokku annavad 11 peamiselt vene päritolu muusikut Hiiumaal 29.–31. juulini kolm kontserti, neist ühe vabas õhus. Muu hulgas esitavad nad ka hiidlase Erkki-Sven Tüüri teoseid.
Bulgakovi sõnutsi otsitakse võimalust korraldada edaspidi Hiiumaal kohalikele noortele muusikutele tasuta meistriklasse ja anda Hiiumaalt tagasi sõites üks kontsert ka Tallinnas.
Vene muusikud ja Eesti sõbrad
Hiiumaa festivali organiseerivad Dmitri Bulgakov ja tema sõbrad ise, neid abistavad head sõbrad Eestist.
„Aga meid toetavad ka kultuurkapital ja teised Eesti fondid,” ütleb Bulgakov. „See on väga tähtis ja liigutav, et meile, vene muusikutele antakse raha Eestis kontsertide korraldamiseks. Ma ei kujutaks Moskvas vastupidist ette.”
Eratoetajatest aitab festivalile kõvasti kaasa Selveri kett ja üks selle omanikke Enn Kunila. Aastaid on jõu ja nõuga abiks olnud ka Hiiu maavalitsuse kultuurijuht Ermo Mäeots ja Eesti endine Moskva-suursaadik Marina Kaljurand.
Suviti palju Hiiumaal viibiva Kaljuranna sõnul on saar Dmitri Bulgakovile ja tema sõpradele tõsiselt hinge läinud. „Nad toovad siia esinejaid, kes tavaliselt Hiiumaal ei käi,” sõnab ta. „Mulle meeldib eriti veel see, et see pole rahateenimisprojekt.”
