Vene tudeng: „Vennale meeldivad väga sõnad „kährik” ja „põrsas”!”
Eesti keelt on Moskva ja Peterburi ülikoolis huvilistele õpetatud viimased 20 aastat ja varemgi, Nõukogude ajal pidevalt kõrvalainena, aga nüüd lõpetavad Venemaal ülikooli tudengid, kes õppisid eesti keelt ja kirjandust põhiainena. Peterburist pärit 21-aastased Maria Želtuhhina ja Maria Ladõženskaja ning neist aasta noorem Anna Malkova Pihkvast saavad eesti filoloogi diplomi Peterburi ülikoolis kätte 11. juulil. Eesti filoloogia õppimist alustas neli aastat tagasi aga seitse tüdrukut.
Eesti Päevalehele rääkisid mõlemad Mariad ja Anna lahkelt, miks nad sellise Venemaal õige kummalise eriala valisid ning mida nad arvavad eesti keelest ja Eestist.
•• Miks te üldse eesti keelt õppima läksite? Kus te kavatsete eesti keelt kasutama hakata?
Maria Ž.: Ülikooli astudes ma mõtlesin, et miks mitte, kuigi see on kindlasti väga ebatavaline valik. Mõtlesin veel, et on väga kasulik, kui oskad naaberriikide keeli. Mina tahan kindlasti tulevikus töötada eesti keelega, tahaksin tõlkida. Võib-olla kellelgi on tööpakkumisi?
Maria L.: Olen alati olnud huvitatud keeltest. Eesti keele valisin, sest minu arvates see on eksootiline keel. Tahtsin olla eesti keelt valdavate inimeste hulgas! Kavatsen tõlkijaks saada.
Anna: Kui tulin ülikooli eriala valima, mõtlesin, et eesti keele ja kirjanduse eriala pluss teise keelena soome keel on väga hea valik, sest Eesti ja Soome on meie naabrid ning nende keeltega võib leida siin Peterburis või mu kodulinnas Pihkvas hea töö. Praegu ei tea, kas võib leida või ei, aga tasub proovida!
•• Mis teile eesti keele puhul kõige rohkem meeldib? Mis on kõige ilusam sõna eesti keeles?
Anna: Mulle meeldib kõik eesti keeles. Mu sõbrad ütlevad, et eesti keel kõlab mõnikord väga naljakalt. Näiteks vennale meeldivad väga sõnad „kährik” ja „põrsas”!
Maria L.: Mulle meeldib see, et eesti keel on soome-ugri keel. Ma õpin keeli erinevatest keelkondadest. Eesti keel on üldse ilus keel, aga eriti ilusad on need sõnad, kus on l-täht!
Maria Ž.: Keel ei ole väga keeruline. Mulle meeldib, et rõhk on esimesel silbil, et artikleid ei ole ning et eesti keeles on kindel süsteem. Kõige ilusamad sõnad – nagu igas keeles – on „armastus”, „ema”, „rahu”.
•• Mis on eesti keele õppimisel kõige raskem?
Maria Ž.: Kõige raskem periood eesti keele õppimisel oli kindlasti algus, sest oli raske harjuda eesti keele süsteemiga, mis on väga erinev vene keele süsteemist. Raske oli käänded ära õppida, raske oli lugeda nii, nagu on sõna kirjutatud, mitte nagu on inglise keeles. Raske oli sõnu õppida, sest nad ei seostunud meil mitte millegagi.
Maria L.: Minu arvates on sihitise käände valik kõige raskem, kas omastav või osastav.
Anna: Kõige raskem on küll grammatika nagu igas võõrkeeles.
•• Kui raske oli näiteks palatalisatsiooni õppimine ja sellest arusaamine? Aga vältevahelduse?
Maria Ž.: Alguses oli kindlasti raske. Aga meil väga vedas, et meid õpetasid alati lektorid Tartust, kes rääkisid meiega eesti keeles.
Anna: Minu meelest see pole väga suur probleem. Arvan, et sellest on vaja ükskord hästi aru saada ja ära õppida.
Maria L.: See ei läinud raskelt, sest lisaks lektoritele Eestist harjutasime iga päev.
•• Eesti keeles on palju idioome, mida ei anna otse vene keelde tõlkida, nagu näiteks „vesi ahjus”, „võta näpust” või „silmas pidama”. Kui suurt probleemi nende õppimine tekitas? Kas teil tekkis nende väljenditega ka mingeid naljakaid olukordi – näiteks ei saanud hästi aru või kasutasite algul valesti?
Anna: Mu diplomitöö oli just seotud vene keelest eesti keelde tõlkimise probleemidega. Aga mõni naljakas lugu… Mäletan, et üks tudeng sai valesti aru, mida tähendab väljend „mustalt töötama”: ta arvas, et see tähendab рабoтать по-черному ehk eesti keeles „väga palju töötama”.
Maria L.: Tõlkimisega tuli kogu aeg naljakaid olukordi ette. Tõlkisime valesti ja naersime pärast, aga midagi erilist ei tule praegu meelde.
Maria Ž.: Need väljendid õppisime ära, sest meie õppejõud kasutasid neid tihti. Ma ei kasuta mitte kunagi sõnu, milles ma ei ole kindel.
•• Kas selliste sõnade nagu „Vääna-Jõesuu” ja „jää-äär” hääldamine tuleb juba kenasti välja?
Maria L: Muidugi, sest meil on alati olnud superõppejõud.
Maria Ž.: Noh, kui ma väga hästi püüan, siis kindlasti tuleb välja!
•• Kas mõni varem selgeks õpitud keel kuidagi segas ka eesti keele õppimist?
Maria Ž.: Eesti keele õppimisel segas mind kõige rohkem inglise keel. Aga kui me hakkasime soome keelt õppima, siis juba eesti keel segas!
Anna: Eesti keel väga segab, kui räägin soome keelt. Kui mingit sõna soome keeles ei tea, siis kasutan automaatselt eesti keele sõna.
Maria L.: Ei, mul selliseid probleeme polnud.
•• Te õppisite ka eesti kirjandust. Kes on teie lemmikkirjanikud Eestis?
Maria L.: Eduard Vilde. Tõesti!
Maria Ž.: Tammsaare, Kross ja Kaplinski.
Anna: Mulle väga meeldib Tuglas ja Ristikivi. Tuglasel meeldivad mulle väga tema novellid, mis on väga tundlikud. Aga Ristikivi puhul liigutas mind väga tema teos „Lohe hambad”, Ristikivi on üks väheseid, kes oskas kirjeldada oma tundeid ja oma rahva tundeid niimoodi, et iga teine rahvas maailmas võiks sellest aru saada, mitte ainult eestlased. Mind üllatas, et ta ei kirjutanud sõnagi Eestist, nagu seda tegid paljud teised kirjanikud, aga oli arusaadav, mida ta tunneb, kuidas ta kannatab ning mida tahab lugejale edasi anda.
•• Mis teile Eestis kõige rohkem meeldib? Mis ei meeldi?
Maria Ž.: Mulle ei meeldi, kui inimesed vastavad minu küsimustele vene keeles, kuigi mina küsin eesti keeles. Mulle meeldib, et Eestis mitte keegi ei kiirusta. Veel meeldib mulle väga, et paljud tooted poodides on tehtud Eestis – sokid, või, piim, riided, liha, mesi, juust ja nii edasi. Selles suhtes on eestlased tublid! Minu jaoks on see kvaliteedi märk! Minu Eesti lemmiklinn on kindlasti Tallinn, meeldib ka Viljandi, Saaremaa, Pärnu.
Maria L.: Pole midagi, mis ei meeldi. Võib-olla sellepärast, et ei ole väga kaua Eestis elanud.
Meeldib see, et Eesti on rohkem Euroopa riik kui näiteks Venemaa, et seal on mõned asjad lihtsamad ja mugavamad kui Venemaal. Armastan Tallinna vanalinna – niisugune keskaegne koht, kuigi samal ajal väga reaalne ja kaasaegne.
Anna: Kõige rohkem meeldivad puhtad tänavad ja suvekohvikud Raekoja platsil Tartus. Lisaks meeldib väga Saaremaal.
Õppejõud Tartust kiidavad
Peatsetel diplomeeritud eesti filoloogidel Peterburist oli ühine soov: avaldada suurt tänu nende õppejõududele Tartu ülikoolist Sirje Rammole, Lea Jürgensteinile ja Aile Laatsile ning ka kõigile teistele Eestist, kes jagasid neile teadmisi Eesti ja eesti keele kohta.
Neid viimati Peterburi ülikoolis kaks aastat õpetanud Aile Laats ütles, et tüdrukutega töötamine oli puhas rõõm. „Nad olid ühtviisi avatud nii kirjandusele, keelele, meediaanalüüsile kui ka tekstiloomele,” rääkis Laats. „Akadeemilistelt võimetelt on nad minu meelest kõvasti üle keskmise, kui arvestada seda, et nad alustasid nullist, aga viimasel aastal olid nad ise juba suutelised eesti keelt teistele õpetama.”
Enne Aile Laatsi eesti filolooge Peterburis õpetanud Lea Jürgenstein rõhutas, et Mariad ja Anna omandasid hea eesti keele ilma pidevalt selles keelekeskkonnas olemata. „Nad otsisid ise lisaks loengutele ja õpikutele aktiivselt võimalusi eesti keelt kasutada. Nad on tõesti huvitatud Eestist ja keelest ning tahavad sellega ka jätkata,” lausus Jürgenstein.
„Väga suur roll selles on kindlasti Sirje Rammol, kes ladus esimesel aastal keelelise aluspõhja, õpetas head ja õiget hääldamist, organiseeris Eestis suvist keelepraktikat ja oskas nendesse noortesse kohapeal Eesti-huvi süstida,” lisas Jürgenstein.
Eesti keele õpetamine põhiainena jätkub Peterburi ülikoolis ka sel sügisel. Juba on kuulutatud välja vastuvõtt ning tasuta võetakse õppima viis tudengit, ütles ülikooli soome-ugri keelte kateedri asejuht Natalja Kolpakova. „Perspektiivi on, sest ma näen huvi eesti keele vastu,” rääkis Kolpakova.
Moskva ülikoolis alustas eesti filoloogide kursus Peterburi omast aasta hiljem. Sel õppeaastal õppisid kuus tüdrukut Tartu ülikoolis. Ülikooli peaksid nad lõpetama kahe aasta pärast.
