Lühiajaliste viisade süsteem tähendab seda, et kui praegu peab Eestisse tulla soovivatel Venemaa ja teiste kolmandate riikide kodanikel olema küllakutse (see ei puuduta turismi- gruppe), siis lihtsustatud viisasüsteemi sisseseadmisel see nõue kaoks. Kindlasti ei tähenda see aga seda, et Vene ja teised kodanikud hakkaksid viisasid saama piirilt, vaid viisa annab ikkagi Eesti konsu-laaresindus.

“Rääkides aga täielikust viisavabadusest, on meie seisu-koht endiselt see, et Euroopa Liidu välispoliitika Venemaa suhtes peab olema ühtne. Jagame täielikult EL-i ühist seisukohta, et viisavabadust Venemaaga tuleb käsitleda kaugemas perspektiivis. Asja eelduseks on Venemaa poolt tehtav kodutöö ja ettevalmis-tus,” teatas välisministeerium.

Siseminister Margus Leivo hinnangul on Eesti situatsioonis, kus piir peab korralikult. “See on venelaste psühholoogiline probleem, nagu oleks Eestisse saamine hästi raske. Tegelikult oleme samal tasemel teiste riikidega,” selgitas Leivo.

“Kuid mis puudutab seda, et Soome laseb venelasi riiki lihtsustatud korras, siis soomlased valmistusid selleks aastaid ja pole normaalne, et meie otsustaksime selle nüüd paari kuuga,” märkis Leivo.

Leivo hinnangul peaks valitsus enne otsuse langetamist uurima põhjalikult soomlaste kogemust. Soome jagab idanaabri ostuturistidele lühiviisasid.

Leivo viitas ka, et üks asi on küll majanduslik aspekt, kuid enne otsustamist on põhjalikult vaja läbi kaaluda eelkõige julgeolekuaspektid.

“Meil puuduvad Venemaaga näiteks riikidevahelised isikute tagasivõtu lepingud,” viitas Leivo ühele takistavale aspektile. Ta märkis, et kui siseriiklikud ja Eesti-Vene lepingute küsimused on korda aetud, saab hakata rääkima ka lihtsustatud lühiajalisest viisasüsteemist.