Vahur Linnuste, kuidas vastab ühinenud Euroopa neile tulevikulootustele, mis olid teil pool sajandit tagasi?

Vahur Linnuste: Sõdade ärahoidmine on Euroopa saavutus, mis on võrreldamatu sellega, mis toimub näiteks Aafrikas. Teine oluline saavutus on, et samas suurregioonis tugevamad asuvad aitama nõrgemaid, et kõik samale heaolutasemele välja jõuaksid. Euroopas teostatav demokraatia on kindlasti eeskujuks tervele maailmale. Samal ajal on aga otsustusvõimu delegeerimine liikmesriikidelt Euroopa keskvõimule ja sealt edasi maailmaorganisatsioonidele toimunud nii, et liikmesriik ja Euroopa Liit ei saa paljusid nendesse puutuvaid küsimusi ise otsustada, mis tähendab eemaldumist föderalismi enesemääramise ja ühtekuuluvuse põhimõttest.

On räägitud, et rahaliidu kriis on seadnud ohtu Euroopa Liidu tuleviku. Kas on see nii?

Jaak Allik: Mina lugesin selleks kohtumiseks Lenini artiklit „Euroopa Ühendriikide loosungist”, mille ta kirjutas Esimese maailmasõja ajal. Seal Lenin kirjutas, et kapitalistlikul Euroopa föderatsioonil pole mõtet, kuna see oleks finantsmajanduslikus mõttes vaid uus kapitalismi koloniaalpoliitika vorm. Aga sotsialistlikku ühinenud Euroopat Lenin ei välistanud. Äkki tal ongi õigus, sest käesolevat Euroopat sõimab mu hea kolleeg Igor Gräzin sotsialistlikuks ja sellisel Euroopal on minu arvates mõte. Arutelud Euroopa föderatsiooni üle on praegu aktuaalsed, hiljuti (9.10) esines peaminister Andrus Ansip riigikogu ees ettekandega Euroopa-poliitikast. Ta ütles olulise mõtte, tsiteerides jurist Jüri Raidlat, kelle sõnul on uues, föderaalsemas Euroopas Eesti põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärkide saavutamine lihtsam.

Marko Mihkelson: Praegu on kõige tähtsam on suunata tähelepanu tulevikule. Kuidas suurendada Euroopa konkurentsivõimet maailmas, hoolitseda selle eest, et meie majandus oleks võimeline ennast taastootma? Tänase seisuga tuleb tunnistada, et Euroopas on elatud üle jõu. Hoolekanderiigi mudel on saanud ajalooks.

Allik: Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso on öelnud, et see ei ole hoolekandemudel, mis Euroopa kriisi taga on.

Mida tuleks vastata küsimusele, kas vaesed eestlased jäävadki jõukamate kreeklaste võlgu elamist kinni maksma?

Allik: Kui küsida inimeste käest, kuidas nad suhtuvad ESM-i, siis võib saada tulemuse, et enamik on selle vastu. Kui jälle pärida, kuidas suhtutakse EL-i toetustesse infrastruktuuriobjektidesse, siis on enamik nende poolt. Inimesed ei anna endale aru, et kõik need küsimused on tegelikult koos, nad moodustavad terviku.

Linnuste: Euroopa Liidu reeglid keelavad praegu Euroopa Keskpangal laenata raskustes olevatele riikidele. Keskpank laenab pankadele. Ja väga madala intressiga – 0,75 protsenti! Euroopa suured äripangad laenavad siis omakorda sedasama raha edasi märksa kõrgema intressiga Kreeka ja teiste riikide valitsustele. Võib koguni öelda, et Euroopa stabiilsusmehhanism on loodud esmajoones Saksa, Prantsuse ja teiste Euroopa maade pankade jaoks. Eesti paneb ESM-i jaoks vajalikud summad välja samas proportsioonis rii kidega, kes ka ise suuri laene on võtnud. Õigem oleks, et riigid nagu Eesti, kes ise suurlaene pole võtnud, panustaksid summasid väiksemas proportsioonis.

Mihkelson: Kreeka on teinud ka mitmeid pingutusi oma eelarve tasakaalustamiseks, vormeliraja ehitamine, jah, sellele eesmärgile küll ei vasta.

Allik: Vaese Kreeka võiks üldse ESM-ist rääkides rahule jätta. Euroopa arengu ja majandusprobleemide lahendused peituvad ühise poliitika rakendamises Euroopa tasandil. Selles plaanis on meie diskussioon siin mõttetu, et me kõik pooldame Euroopa föderalismi, tugevamat Euroopat. Euro on poliitiline projekt ja me oleme otsustanud seda toetada.

Kas nivelleeritud ühenäoline Euroopa ei ole hoopis vähem võimekas?

Allik: Ei ole tarvis segi ajada ühtsust ja ühetaolisust. Ühtsem Euroopa on võimalik ka Euroopa maade erisusi arvestades.

Linnuste: Euroopa Liidu majanduse arenguks on tarvis uut tüüpi reeglistikku rahanduse jaoks.

Mihkelson: Finantssektoriga seotud küsimused on tõstatunud teravalt ja minuni on jõudnud informatsioon, et siin on oodata lähiajal suuri muudatusi. Ma ei imestaks, kui lähikuudel toimuvad Euroopa Liidus suured muudatused, mille tulemusena me osutume olema hoopis teistsuguses ühenduses, kui oleme täna.Euroliit on hübriidEnamik vaatlejaid on seisukohal, et praegune Euroopa Liit on hübriid – ta on märksa tihedamalt lõimitud kui tavapärane valitsustevaheline organisatsioon, aga mõnevõrra vähem, kui võiks eeldada täisvereliselt föderatsioonilt. Valitsemiseks kasutatakse nii valitsustevahelist meetodit kui ka „föderaalvõimude” otsuseid. Euroopa integratsioon on aja jooksul föderaalset, „üleliidulist” tasandit üldjuhul tugevdanud, kuid praegusel hetkel Euroopa Liitu veel enamasti föderatsiooniks ei

peeta. Föderaalse Euroopa äärmuslikum versioon oleks Euroopa Ühendriigid.Staažikas föderalistVahur Linnuste

Sündinud 5. juunil 1925 Tallinnas mereväekapten

Rudolf Linnuste perekonnas.

Õppinud Stockholmi ülikoolis, Strasbourgi Vaba Euroopa kolledžis, Sorbonne’i poliitikateaduste instituudis (Institute d’Etudes Politiques).

Töötas 1960–1990 Pariisi III ülikooli ida keelte ja kultuuride instituudis.

Kuuluvus organisatsioonidesse: Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusnõukogu Prantsusmaa Komitee

Tunnustus: Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Dokfilmi Vahur Linnustest „Armud jäänud, armud tulnud…” näitas Eesti Televisioon 10. oktoobril.