Kui kõik erakonnad saaksid ellu viia oma valimislubadused, millel on püsiv mõju tulevastele riigieelarvetele, vajaks Eesti riik igal aastal täpselt kaks korda rohkem raha, kui seda praeguses riigieel­arves on.

Nii selgub rahandusministeeriumi avaldatud täpsustatud valimislubaduste maksumuse analüüsist. Täiendatud ja parandatud analüüs on küll suuresti sama, mis avaldati juba 10. veebruaril, ent pisikesed parandused muutsid nii üldpilti kui ka parteide valimislubaduste hinda.

Parandused muutsid veidi odavamaks IRL-i, roheliste ja Keskerakonna lubadusi ja veidi kallimaks Reformierakonna ja sotside lubadusi. Kuid kõige suurem muudatus on seotud sellega, et rahandusministeeriumi ametnikel oli lõpuks aega läbi arvutada Rahvaliidu valimislubaduste mak­sumus. Tulemus oli üsna märkimisväärne. Nimelt esimese hooga arvutatud 84 miljoni euro asemel maksaks Rahvaliidu valimisprogrammi elluviimine ainuüksi 2012. aastal 1,3 miljardit eurot. Aastatel 2013–2015 maksaks Rahvaliidu püsivat eelarvemõju omavate valimislubaduste elluviimine aga igal aastal 1,6 miljardit eurot. Siiski poleks Rahvaliit lastetoetuste tõstmise lubaduse, käibemaksuerinevuste laiendamissoovi ja alampalga tõstmise plaaniga kõige kallimat riigivalitsemist pakkuda sooviv erakond. Nii enne korrigeerimist kui ka korrigeerimise järel võib suveräänselt kallimaid valimislubadusi andva erakonna tiitli rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt anda Keskerakonnale. Kõige kulukamas variandis maksaks Keskerakonna valimislubaduste elluviimine uuendatud andmetel 2012. aastal 1,3 ja edasi ligi 1,8 miljardit eurot aastas.

Uuringukeskuse Praxis projektijuhi Hille Hinsbergi hinnangul on rahandusministeeriumi arvutused olnud valimislubaduste mahu hindamisel üheks infoallikaks. „Nende tulemuste põhjal asutakse arvutama tulevase koalitsioonileppe maksumust ja tulevasi riigieelarveid, seega pole põhjust nendes numbrites kahelda.”