Vihm hävitab kolmandiku kartulisaagist
Kartulimaad on Jakobsonil 40 hektarit, sellest kolmandik tänavu tõenäoliselt saaki ei anna. “Sealt, kus on vesi vahel, pole enam midagi loota. Kui tavaliselt tuleb umbes 35 000 kilo hektarilt, siis tänavu on 25 000 juba väga hea saak,” nentis ta. Oma kahjusid hindab Jakobson 300–400 tuhande krooni ligi. “Veekogus on sel aastal lihtsalt liiga suur ja teraviljast tundlikum kartul ei kannata seda välja,” tõdes ta.
Ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehe Ilmar Haagi sõnul on ilmastikuolud soosinud pigem Lõuna- ja Kesk-Eesti põllupidajaid. “Kuppelaladel ei jää vesi põllule pidama, vaid jookseb ära,” ütles ta.
Kõige trööstitumas olukorras on tema sõnul kartulikasvatajad. “Neid, kel kartulisaak selleks aastaks ühel pool on, on palju,” rääkis ta. “Liigniiskuse ja suhtelise sooja tõttu on laialdaselt tekkinud varremädanikku, vabariigi kogusaagist võib hävida tunduvalt rohkem kui kolmandik.”
Ka söödavarumine on vihmade tõttu takerdunud – põllumeestel peaks praegu käsil olema juba teine või kolmas niide, ent paljud pole teinud veel esimestki. “On põlde, kuhu ei saa üldse peale ja seetõttu on igasugune söödavarumine probleemne,” lausus Haag. “Praegu on hein juba vanaks läinud ja liiga märg. Isegi kui vajalik kogus kokku saadakse, tuleb kvaliteet hoopis madalam,” ütles ta.
Lootust ei tasu kaotada
Selle aasta teraviljasaak on veel suuresti ilmastikuolude teha. “Kui suured tuuled ja vihmad jätkuvad, võib see saagi kardinaalselt aia taha keerata, sest vili lamandub,” sõnas Haag. Saaki võib tema sõnul vähendada seegi, et paljudel põllumeestel jäi vihmasadude tõttu tegemata kahjuri- ja umbrohutõrje.
Olukorda leevendaks sügisel valmiv põllumajandusministeeriumi eelnõu, mis kehtestab looduskahjude hüvitamiseks ühtse korra. “Kui kindel kord on olemas, on see toetuste saamiseks suur tagatis. Igal juhul ei tasu põllumeestel lootust kaotada,” kinnitas Haag.
Toetust võivad taotleda kõik põllumehed
Kõige üldisemat toetust, ühtset pindalatoetust võivad taotleda kõik põllumajandusega tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud, seltsingud ja muu juriidilise staatusega ühendused. Toetust saab taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta ja põld ei tohi olla väiksem kui 0,30 hektarit. Toetusalused rohumaad peavad olema niidetud või karjatatud ning niide peab olema ära veetud või hekseldatud. Selle esialgne tähtaeg oli 31. juuli, kuid vihmasadude ja liigniiskuse tõttu pole paljud põllumehed niita ega karjatada saanud. Sellisel juhul tuleb põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametit (PRIA) sellest kindlasti teavitada. Avaldusi võetakse PRIA piirkondlikes büroodes vastu kuni 13. augustini, kirjas peab olema taotleja nimi, isiku- või ärikood, põllumassiivi ja põllu number ning niitmata või karjatamata jäänud põllu pind hektarites.
