Rene Suurkaev

Viipekeelne “Aktuaalse kaamera” õhtune uudistesaade on eesti keele instituudi direktori Urmas Sutropi kinnitusel kesise kasuteguriga, kuna kurdid ja vaegkuuljad ei saa tõlkijast aru.

“Olen tõesti istunud koos kurtide peredega, kes ütlevad, et nad ei saa sellest viipekeelest osaliselt aru,” ütles Eesti vaegkuuljate liidu juhatuse liige Uno Taimla. “Kui nad saaksid teksti lugeda,  oleks hoopis teine asi.”

Vaegkuuljad ja kurdid nõustuvad aastate eest viipekeele seadustamise komisjoni kuulunud Sutropi hinnanguga, et arusaamatusi põhjustab liialt kiire tõlge. “Kuna eesti keelt ei ole võimalik nii kiiresti eesti viipekeelde tõlkida, siis tõlgid kasutavad viibeldud eesti keelt sõrmendamisega – sõrmedega antakse informatsiooni häälikuliselt juurde,” selgitas Sutrop. See teeb tõlke raskesti jälgitavaks.

Kui diktor räägiks poole aeglasemalt, oleks Taimla sõnul ka sellise pildi suurusega arusaadavus palju parem. Ta lisas, et abi oleks sellestki, kui uudistel oleks kas või ühe lausega all, millest see räägib.

ETV juhatuse esimehe Ainar Ruussaare sõnul pole võimalik otsesaadet tiitritega tõlkida nii, et see oleks korrektne, pigem peaks kaaluma tiitrite lisamist uudiste kordusesse.

“Tähtsad saated varustame subtiitritega kordustel, samuti oleme kaalunud võimalust arendada ETV24 keskkonda internetis nii, et seal oleks võimalik vaadata kõiki uudistelõike ja uudistesaadete korduseid eestikeelsete tiitritega,” ütles Ruussaar. Selleks vajalikku tehnilist lahendust interneti keskkonnas tehakse.

“Ühe kanali tingimustes analoogprogrammis on see peaaegu võimatu, aga loodame digitaaltelevisiooni kiirele arengule, mis võimaldab tellida saadetele viipekeelset tõlget või tiitreid,” märkis Ruussaar. Arvatavasti jõuab see aeg kätte 2008. või 2009. aastal.

AK viipetõlget ähvardas kadumine

•• Ligi 2000 kurdi seni ainukese infokanali “Aktuaalse kaamera” viipekeelset tõlget ähvardas eetrist kadumine, sest selleks eraldatud projektiraha lõpeb 15. veebruaril.

•• Juba seitse aastat on Eesti nimekaima uudistesaate nurgas kurtidele ja vaegkuuljatele uudiseid viipekeelde panevat tõlki tasustatud kurtide liidu kaudu. Liit on selleks raha taotlenud hasartmängumaksu nõukogust.

•• “Oleme ETV-ga sellest rääkinud ja kui plaanisime uut projektitaotlust, siis öeldi ETV-st, et riigitelevisioon võtab viipekeelse tõlke enda kanda,” rääkis kurtide liidu juhatuse esimees Volli Pärnla. Veel eile oli Pärnla mures, et esitamata jäetud projekti tõttu võib viipekeelne tõlge üldse ära jääda.

Eesti Päevalehe küsimise peale selgus eilse päeva jooksul, et telejaam võtab siiski tõlke eest tasumise enda kanda.

•• “On olnud juttu, et me kanname mingil määral tõlkekulusid ja kurdid ei jää ilma viipekeelsest tõlkest,” kinnitas ETV juhatuse esimees Ainar Ruussaar.

•• Seni on tõlkeks kulunud 112 000 krooni aastas.