Viirushaiguste laine näitab lõpuks raugemise märke
Viljandi Perekeskuse perearsti Tiina Torpi sõnul käis siis arsti juures ligi kaks korda rohkem haigeid kui tavaliselt, lisaks oli palju ka neid, kes põdesid ise kodus. “Kindlasti oli haigeid viimasel ajal rohkem kui jaanuaris-veebruaris, aga terve talve jooksul on neid olnud palju,” ütles Torp. “Ja viirused võtsid ikka perekonniti, et üks põdes ja siis said ka teised selle külge. Eelmisel aastal sellist puhangut ei olnud.”
Viljandis oli enim ligi 40-kraadise palaviku, kõhuhädade, ülemiste hingamisteede probleemide ja köhaga viirusi, mis põhjustasid lastel tihti ka kõrvapõletikku. Kui Torpi sõnul on tema patsientide seas näha väikest haigestumise langust, siis üle Eesti on viirushaigustesse nakatumine seni järjest kasvanud. Eelmise nädala lõpu seisuga oli registreeritud 14 733 inimese haigestumine, neist 515-l tuvastati gripp.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul peaks haigestumishoog hakkama nüüd raugema. Kokku on eestlased põdenud tavatult kaua, sest laine algas tavapärasest paar nädalat varem.
Kutsari sõnul on tänavu registreeritud palju gripijuhtusid ja seda eriti tänu varasemast hoolikamale laboratoorsele diagnostikale. “Tänaseni on levinud just A-gripi viirus,” lisas Kutsar. “Ja see on õpetus selle kohta, et juba septembris-oktoobris tuleb mõelda enda gripi vastu vaktsineerimisele.” A-gripi, paragripi ja muude viiruste kõrval on tänavu levinud ka kopsupõletikku tekitav müko- plasma, mis on eriti nakkav.
“Haigus on väga visa kuluga ja kui õigel ajal proove ei võeta ja õigeid antibiootikume ei anta, võib see võtta kroonilise kulu,” ütles Kutsar.
