Saluri ütles Päevaleht Online`ile, et sellel aastal on haigestunuid siiski vähem kui möödunud aastal.

„Gripi puhul on väiksem haigestunute arv tingitud sel aastal leviva viiruse iseloomust. A-gripi viirus on sel aastal väiksema levikuga ning B-gripp ei põhjusta üldjuhul üldse epideemiat,“ selgitas ta.

Samuti on sel aastal vähem neid, kes on haigestunud ülemiste hingamisteede viirusnakkustega. „Samas on haigestumise tipp-hooaeg alanud,“ märkis Saluri.

Kui möödunud aastal oli ajavahemikul 19.-25. veebruarini ülemiste hingamisteede viirustesse nakatunuid 12 567, siis sel aastal oli selleks arvuks kaheksandal nädalal 8499. See on 633,1 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Eelneva nädalaga võrreldes suurenes haigestumine 14 protsendi võrra. Üle 40 protsendi haigestunutest olid lapsed.