Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer rääkis, et kuna Lõuna-Eestis sattus õunapuude õitsemine omajagu halvale ajale – viimasele jahedale ja tuuliste ilmadega perioodile, mis takistas mesilastel õite tolmeldamist – on seal kandis oodata küll head õunasaaki, kuid siiski mitte külluslikku. Seevastu Põhja-Eestis, kus õunapuud puhkesid õide just suviselt soojade ilmade aegu, tõotab praegune õiterohkus sügisel ka rikkaliku saagiga päädida. „Õunapuude õitsemine oli tänavu eriline selle poolest, et see algas kohati tavapärasest nädala-pooleteise võrra hiljem: kui muidu hakkavad enne õitsema õunapuud ja alles siis sirelid, siis sel kevadel õitsesid mõlemad ühel ajal,” tähendas Univer.

Univer osutas ühtlasi, et õunapuude kõrval peaksid korralikku saaki andma ka murelipuud. „Praeguseks on neil juba väikesed viljanublud küljes,” viitas Univer.

Jahedamal ajal õitsenud ploomi- ja pirnipuudelt on oodata mõnevõrra väiksemat ehk siis keskmist saaki.

Polli keskuse marjade töörühma vanemteadur Ave Kikas märkis, et kõik sõstrad elasid paksu lumega talve hästi üle ning põõsastel oli ka väga palju õisi. „Praegu on näha, et tulemas on hea saak,” kinnitas Kikas. Nii nagu viljapuude puhul, on ka marjapõõsastelt korralikku saaki oodata paljuski tänu sellele, et õitsemise aegu seekord miinuskraade ei olnud.

Maasikakasvatajad peavad aga Kikase sõnul praegu arvestama tülikaks kahjuriks oleva õielõikaja kahjutööga. „Kui esimeste maasikaõitega läks hästi, siis viimase soojalainega, mis putukad aktiivselt liikvele ajas, on tekkinud õielõikaja kahjustused,” tähendas Kikas.

Talvel varrekahjustusi saanud vaarikate saak võib aga tagasihoidlikuks jääda.