Võimuliit püüdis kavalusega opositsiooni venitamistaktikat murda
Keskerakond on eelarve teisele lugemisele tuleku päevast alates kõigi võimalustega riigikogu tööd takistanud. Enamikul varasematest aastatest on venitamine ja vaheaegade küsimine piirdunud eelarve aruteluga, sel aastal kulutab opositsioon aega igal võimalusel. Tohutul hulgal küsimusi esitatakse ja vaheaegu võetakse iga eelnõu juures, kus see võimalik on. Näiteks eile ei jõutud läbi öö kestnud istungi lõppemise ajaks arutada kõiki kolmapäevaseidki päevakorrapunkte, rääkimata eilsetest.
Eile püüdsid võimuerakonnad opositsiooni venitamist kavalusega murda, tehes riigikogu juhatusele ootamatu ettepaneku kutsuda juba õhtuks kokku lisaistung. Opositsioon aga nullis selle plaani samaväärse elegantsiga. Kuna juhatus – Ene Ergma, Laine Randjärv ja Jüri Ratas – kiire lisaistungi osas üksmeelele ei jõudnud, oleks tulnud see suures saalis läbi hääletada. Kui istungit juhtinud Keskerakonda kuuluv Ratas ettepaneku saadikutele teatavaks tegi, esitas opositsioon protseduurilisi küsimusi nii kaua, kuni viimaks võetud vaheaeg tähendas ka istungi lõppu. Seega hääletuseni ei jõutudki ja Reformi–IRL-i plaan läks luhta.
Eesti Päevalehele teadaolevalt soovis koalitsioon lisaistungit nii kiiresti seetõttu, et eelseisval vabal nädalal on osa võimuliidu saadikuid kas komandeeringus või isiklikel põhjustel Eestist ära. Seega poleks vabal nädalal mõnede eelnõude vastuvõtmiseks vajalikku 51 häält koos. Eesti Päevalehe andmetel käisid koalitsiooni esindajad lausa sotside juures palumas, et nood lisaistungitel valitsuse eelnõusid toetaksid ja neid häältepuuduses edasi aitaksid.
Istuvad täna ja homme
Keskerakonna aseesimees Mailis Reps kinnitas, et on samuti kuulnud, just nagu oleks võimuliidul vabaks nädalaks raske vajalikku häältearvu kokku saada. Tema sõnul opositsioon meelega lisaistungeid vabale nädalale siiski ei lükanud, vaid soovis lihtsalt kodukorra täitmist: istungist vähemalt kolm päeva ette teatamist.
Riigikogu juhatus suutis ilmselt siiski koalitsiooni mure enam-vähem lahendada. Kui esialgu plaaniti lisaistungid pidada järgmise nädala alguses, siis riigikogu juhatus surus need reedele ja laupäevale. Arvatavasti on siis juba kohal piisavalt Reformierakonna ja IRL-i saadikuid.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi tunnistas, et kui jätkataks samas tempos ilma lisaistungiteta ja opositsioon oma taktikat ei muudaks, siis eelarvet aasta lõpuks kinnitada ei jõutaks. Enne seda aga on vaja vastu võtta veel suur hulk eelarvega seotud eelnõusid. Järgmisel nädalal korralisi istungeid ei toimu ning detsembris ongi jäänud veel vaid kolm töönädalat.
Riigieelarve jõustub aasta algusest, riigikogu peab selle vastu võtma hiljemalt 1. märtsiks 2013. Kui ka selleks ajaks eelarvet ei ole, on presidendil põhiseaduse järgi kohustus riigikogu laiali saata. Tamkivi on aga kindel, et eelarve saab viimase haamrilöögi õigeks ajaks – ta tuletas meelde, et näiteks 2008. aastal võeti eelarve vastu 29. detsembril. „Koalitsioon teeb kõik mis võimalik, et eelarve rakenduks õigeks ajaks,” kinnitas ta.
IRL-i fraktsiooni esimehe Kaia Iva arvates on opositsioon valinud nii massiivseks takistamiseks väga ebasobiva aja, mil terves ühiskonnas valitseb niigi ebakindluse meeleolu. „Kui nüüd niimoodi venitatakse, siis süvendatakse ebakindlust, sest inimestel puudub kindlus, kas uus eelarve tuleb, kas sellega koos palgatõusud tulevad, ja muud muudatused,” selgitas Iva.
Mailis Reps ei nõustunud, justkui oleks venitamisega liiale mindud ja sellega takistatud ka eelarvesse otseselt mittepuutuvaid eelnõusid. „Pealegi ei tegeleta pidurdamisega, vaid hoopis põhjaliku arutamisega,” täpsustas Reps. „Ka koalitsioon on kinnitanud, et punktid, mis tulevad arutlusele erakorralistel istungitel, on otseselt eelarvega seotud,” ei näinud ta probleemi ja lisas, et ükski kasutatav võte pole kodukorras keelatud.
Eelnõud seisavad sabas
Kogu komejandi tulemus on seega asjaolu, et hulk eelnõusid nihkub päevakorras aina edasi. Eilsest 21 päevakorrapunktist jõuti arutada üht eelnõu, teised lükkusid edasi. Nii tammub praegu paigal näiteks vangistusseaduse muutmine, millega paraneks võimalus jälgida süüdimõistetute käitumist ja reageerida rikkumistele. Samuti seisab avaliku teabe seaduse muutmine, millega muutuksid riigi andmed kasutatavaks selliselt, et nende abil saaks luua uusi teenuseid. Aga ka maamaksu kaotamine ootab järjekorda.
Eile vaheaja võtmisega koalitsiooni kiire lisaistungi plaani nurjanud SDE fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ütles, et ajalooliselt ei ole SDE olnud obstruktsiooni kasutamise pooldaja, kuid nähes, kuidas võimuliit üritab kodukorda rikkudes saada lisaistungeid, ei saanud sotsid kõrvaltvaatajaks jääda. Tema arvates on koalitsioonil olnud piisavalt aega kompromisse välja mõelda, seda enam, et juba eelmisel nädalal oli näha, mis on tulemas.
„See nädal, mil protesti all oli ainult eelarve, oleks pidanud andma mõtteainet koalitsioonile, et see [takistamine] võib laieneda,” ütles Nestor. „Ma ei oska öelda, kus see kõik lõppeda võib. Võimuliidu käes on valikuhoovad.” Samas arvas ta, et Keskerakond ei vea asja nii kaugele, et võiks tekkida riigieelarve hilinemise oht.KommentaarSimson: kaasatus lõpetaks obstruktsiooni
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tegi eile Reformierakonna fraktsiooni esimehele Jaanus Tamkivile, IRL-i fraktsiooni esimehele Kaia Ivale ja SDE fraktsiooni esimehele Sven Mikserile ettepaneku kohtuda, et leida ühiselt lahendus viimastel nädalatel riigieelarve tõttu tekkinud vastasseisule.
„Riigikogu töörahu on meile tähtis, aga veel tähtsam on tuleval aastal Eesti inimesi tabav elektri hinna tõus,” ütles Simson. „Siiani on eelarve debatti saatnud valitsuserakondade sajaprotsendiline kompromissitus, millele pakub Keskerakond vastukaaluks 99-protsendilist kompromissivalmidust. Sõnades on kodukulud olnud olulised ka koalitsioonile ning veel pole hilja kinnitada seda ka tegudega.”
Nelja fraktsioonijuhi kohtumine toimub esmaspäeval.
