Ka juristiharidusega keskerakondlasest parlamendisaadik Ain Seppik möönis eile parlamendi kõnetoolis, et võlakaitse seadus sai liiga keeruline. „Tekstist arusaamine nõuab juriidilise nõustaja abi ehk teisisõnu, inimestele, kes on võlaorjusesse sattunud, on selle eelnõuga oht minna pankrotti õigusabikuludega,” märkis Seppik.

Kindlus koduomanikele

Samal ajal möönavad peaaegu kõik eile Eesti Päevalehega uue seaduse teemal rääkinud inimesed, et seda seadust oli tarvis. Ennekõike olevat vaja, et halvematel aegadel ei vastutaks ainult laenajad, vaid nendega jagaksid riske ka pangad. Nii pole selle seaduse jõustumise järel tuleva aasta aprillis pankadel enam õigust talitada nii, nagu seda tehti 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses, mil rahalistesse raskustesse sattunute kortereid ja maju hakati panema sundmüüki või nõuti laenuga kimpu jäänutelt lisatagatisi.

Võlakaitse seaduse idee üks autoritest, parlamendi õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL) ütles, et seaduse jõustumisel peaksid inimesed end pikaks ajaks võetud kodulaenuga senisest märksa kindlamalt tundma. „See seadus on paljuski suunatud kodulaenu võtnud inimeste kaitseks,” selgitas Vaher.

Statistika kohaselt on Eestis pangad väljastanud ligi 155 000 kodulaenu koguväärtuses 95 miljardit krooni (6,07 miljardit eurot). Selle aasta alguses oli umbes 5000–6000 perekonda või laenuvõtjat, kes ei suutnud õigel ajal kodulaenumakseid tasuda.

Kuidas aga neid inimesi võlakaitse seadus tulevikus aidata võiks, ei osanud võlanõustajad eile üksikasjalikult välja tuua. Tallinnas töötav võlanõustaja Terje Lääts ütles, et ta ei ole veel jõudnud eile vastu võetud seaduse lõplikku versiooni lugeda ega seaduses kirja pandut põhjalikult läbi mõelda.

Veel kevadel kritiseeris Lääts võlakaitse seaduseelnõu sellest aspektist, et kogu see võlgade ümberkujundamise protsess võib muutuda kulukaks, aeganõudvaks ja ka keeruliseks.

„Selge on see, et inimesed ise sellest seadusest ja selle võimalustest väga lihtsalt aru ei saa. Kui veel mõelda muukeelsete inimeste peale, siis võlanõustajad peavad kindlasti rohkem tööd hakkama tegema,” lisas Lääts. Eestis on vaid kümme-kakskümmend võlanõustajat. Läätse sõnul on neist hädaliste aitamiseks vähe.

Vaheri sõnul on parlamendil plaanis leida tuleva aasta eelarvest raha nii kohtunike kui ka võlanõustajate koolitamiseks, et võlakaitse seadus ellu suudetaks rakendada. Ka peaks Vaherile teadaolevalt lähiajal sotsiaalministeeriumis valmima eelnõu, mis lisab võlanõustamise teenuste loetellu, mida omavalitsused peaks inimestele osutama.

Kuid üldjoones ja lihtsustatult võlakaitse seaduse toimimist kirjeldades tuleks alustada sellest, et kõikvõimsaks muutub võlgade ümberkujundamise protsessis kohtunik, kes saab korstnasse kirjutada ka miljoneid kroone. Erinevalt Ameerika Ühendriikidest ei toimu automaatselt ühegi laenu kustutamist, kui korteriomanik viskab pangas oma laenuraha eest ostetud korteri võtmed lauale.

Võlakaitse seadusest võib välja lugeda, et võlgade ümberkujundamismenetlusele peab eelnema kohtuvälise kompromissi otsimine. See tähendab, et esmalt peaks inimene püüdma pangaga kokku leppida kas laenutähtaja pikendamise, ajutise maksevabastuse või muude tingimuste muutmise osas.

Kui aga pank ei nõustu võlgadega kimpus olijale vastu tulema, on tal õigus pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb  maks­ta riigilõiv (30 eurot ehk ligi 469,5 krooni) ja täita võlgade ümberkujundamise kava.

Kavas tuleb ära näidata, milliseid kohustusi ja mil viisil ini­mene soovib. Näiteks saab palu­da kohtult, et kohus vähendaks laenumaksete tasumata jätmisest tekkinud viiviseid ja intresse. Samuti saab taotleda laenude osalist või täielikku kustutamist.

Kui kohtunik leiab, et laenude ajatamine, kustutamine või muul viisil muutmine aitab võlgnikul vältida laostumist ja tagab mingil kujul ka võlausaldajate huvid, pole mahakandmisele kuuluvatele summadele ülempiiri. Näiteks kui inimene on nõus, et pank müüb maha tema maja, mille ostmiseks ta võttis pangast viis miljonit krooni laenu, seades panga kasuks ka näiteks viie miljoni krooni suuruse hüpoteegi. Kui aga maja müüakse kiirkorras maha kolme miljoni krooniga, on kohtul õigus jätta pank ilma õhku jäänud laenuosast.

Kommentaar

Katrin Talihärm,

pangaliidu tegevdirektor

Pangad võtavad krediidipoliitika kujundamisel arvesse muu hulgas ka seadustest tulenevaid riske, kuid täna on vara anda hinnanguid võlakaitseseaduse mõ­judele. Määravaks saab, missuguseks kujuneb kohtupraktika.

Kahjuks ei anna seadus mitmeski küsimuses selgeid juhiseid rakendajatele. Näiteks kui pikk on võlgade ümberkorraldamiskava, mistõttu võivad kohtunikud sattuda raskustesse hinnangu andmisel, kas otstarbekam oleks pankroti- või võlakaitsemenetlus. Samuti ei rõhutata, et makseraskuste puhul kaalutaks esmase lahendusena võla ajatamist või ositi maksmist ning alles viimase võimalusena võlgade mahakirjutamist. Jättes need küsimused seaduse tasandil sätestamata, on segaduses nii võlgnikud, võlanõustajad kui kohtunikud. Kohtupraktika paikaloksumiseni võib tekkida lahen­deid, mis seda segadust veelgi võimendavad.

Selge on aga see, et kohtutee on alati vaevaline ja kulukas. Ka uue seaduse jõustumisel tuleks raskustes klientidel esmalt pöörduda panga poole, sest senine praktika on näidanud, et koostööaldiste klientidega jõutakse ka makseraskuste puhul positiivse lahendini. Oluline on, et seadus rõhutab, et enne võlgade ümberkujundamise kava kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme eesmärgiga saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kui võlgnik seda teinud ei ole, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata.

Kohtutel on seaduse rakendamisel keskne roll, kuid seaduse jõustumine juba 2011. aasta 5. aprillil ei anna meie hinnangul kohtusüsteemile piisavalt aega kohtupersonali koolitamiseks, ilma finantsalaste eriteadmisteta võib kannatada aga menetluse kvaliteet ja kiirus. Ka nõustajad, keda seadus lubab kaa­sata, vajavad täienduskoolituseks tõenäoliselt lisaaega.

Positiivselt võib esile tõsta eelnõu arutelude käigus teadvustatud vajadust toimiva võlanõustajate võrgustiku olemasolu järe­le. Juhul kui riik astub võlanõustamise kvaliteedi tõstmiseks samme, siis on toimunud diskussioonidel positiivne tulemus.