„Võlakaitseseadus võetakse vastu lähiajal. Oleme koalitsioonis saavutanud kokkuleppe peamiste vaidlusküsimuste üle, mis lähtuvad eelnõu algsetest põhi-mõtetest. Eesti 160 000 kodulaenuvõtja jaoks on see oluline uudis, sest võlakaitseseadus ongi mõeldud peamiselt nende kaitseks suhetes pankadega,” rääkis seaduse peaideoloog Vaher eile.

Veel nädalapäevad tagasi liikus parlamendi kuluaarides Vaheri jutule hoopis vastupidine jutt. Siis väideti, et võlakaitseseadus selle parlamendikoosseisu jooksul seaduseks ei saa, sest selle seaduse vastuvõtmise korral saaksid eelnõu idee autorid IRL-ilt valimiste eel liiga palju tähelepanu.

Vaheri optimismi allikaks võib olla teisipäeval õiguskomisjonis toimunud areng. Täiesti ootamatult kadus eelnõu seaduseks saamise teelt üks väga põhimõtteline takistus. Nimelt soovisid koalitsiooni suurima erakonna ehk Reformierakonna esindajad kevadel esitatud parandusettepanekuga eelistada seaduses võlausaldajate huvisid võlgnike huvidele.

Selleks tehti seaduseelnõu muutmise ettepanek, mille sisu olnuks lihtsustatult selline, et kui võlgadega kimpus olev inimene soovib kohtust abi oma kohustuste ajatamiseks, ümberkujundamiseks või vähendamiseks ja kui tema võlausaldaja sellega nõus pole, siis ei saa kohus võl-gade ümberkujundamist arutada.

Teisipäeval loobus aga Reformierakond sellest muudatusettepanekust. Võlgadega kimpus olevale inimesele tähendab see, et pärast seaduse vastuvõtmist võib ta ka võlausaldajate vastuseisust hoolimata kohtult abi saada. Kui võlausaldajad saaksid võlakaitse menetluses vetoõiguse, kaotaks võlakaitse mõtte.

Reformierakonna parlamendifraktsiooni esimees Peep Aru möönis, et neil oli eelnõu kohta kaks põhimõttelist küsimust. Esimene neist oli seotud kohtute otsustuspädevusega. Teine küsimus aga kohtute töökoormuse suurenemise ja sellega seotud kuludega.

Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Ivi Papstel ütles, et võlakaitseseaduse vastuvõtmine suurendab kohtute koormust. Ta lisas, et kuna eelnõu menetlemine on alles poole peal, siis on vara eelarvelisi kohustusi kommenteerida. Sel nädalal riigikogu töölauale jõudnud tuleva aasta riigieelarve seaduses pole võlakaitseseaduse rakendamiseks ette nähtud ühtegi senti. Eesti Päevalehele selgitati, et eelarvet koostades ei arvestata alles vastu võtmata seaduseelnõude kulusid.

Praeguses võlakaitseseaduse eelnõus on kirjas, et seadus jõustub tuleva aasta esimesel jaanuaril. Tõenäoliselt tuleb komisjonil nihutada jõustamisaeg paari kuu võrra edasi, märtsi-aprillikuusse, sest kohtusüsteem vajab ettevalmistamist ja kohtunikud koolitamist.

Võlakaitse vajab võlanõustajaid

•• Võlakaitseseadus annaks vastuvõtmise korral eraisikutele või-maluse otsida kohtult abi ja kaitset võlausaldajate eest. Tegemist oleks paljuski alternatiiviga praegusele närvesöövale ja aeganõudvale pankrotimenetlusele.

•• Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Hannes Rumm ütles, et eelnõu menetledes tuleks kindlasti mõelda ka riikliku võlanõustamisteenuse loomisele. Seda ennekõike see-pärast, et võlakaitseseaduse raames kohtusse pöörduvad inimesed peavad kohtule esitama võlgade ümberkujundamise kava, mida ei pruugi olla eriti lihtne teha.

•• Praegu on võlanõustajad ainult suuremates omavalitsustes. „Selleks et vähendada kohtute töökoormust, tuleks tagada võlanõustajate kättesaadavus ja olemasolu kogu riigis,” lisas Rumm.