Võlanõustajad õppigu uus seadus ise selgeks
Kahe kuu pärast hakkab kehtima võlakaitse ja võlgade ümberkujundamise seadus, mis peaks andma majanduslikku ummikseisu jõudnutele võimaluse saada rahaprobleemidega tegelemisel armuaega ja leevendust. Nüüd aga on ootamatult selgunud, et kohtusse abi järele pöördumise eel inimesi nõustama hakkavad võlanõustajad ei ole saanud, ja praeguste plaanide järgi ka ei saa, uue seaduse kohta mingisugust koolitust. Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustamise üksuse juhi Ene Kiimanni sõnul on ainus koolituse pakkumine võlakaitse seaduse teemal saabunud erasektorilt. Nii korraldavad advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene ja ajaleht Äripäev 10. veebruaril seminari „Kuidas tõlgendada võlakaitse seadust?”.
Kiimann mainib, et sellel seminaril osalemine on liiga kallis. Nimelt maksis ühe võlanõustaja saatmine poolepäevasele seminarile 168 eurot, eilsest alates tuleb aga sissepääsu eest maksta juba 284 eurot. „Meie jaoks on see seminar ainus, kust saab infot võlakaitse seaduse teemal. Pidasime seda tasulist võimalust üsna kalliks, mistõttu saadame sinna vaid kaks inimest,” selgitas Kiimann. Kokku aga nõustab Tallinna sotsiaaltöö keskuses võlgadega kimpus olijaid tosin ametnikku. „Eks siis need kaks inimest, kes koolitatud saavad, peavad majas hiljem kolleege harima,” arvas Kiimann. Võlakaitse seaduse üks autoreid, riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et selle aasta riigieelarves on justiitsministeeriumile ette nähtud ligi 320 000 eurot uue seaduse rakendamiseks vajalike kulutuse tegemiseks. „Kindlasti peaks koolitama ka võlanõustajaid,” ütlesVaher.
Koolitatakse kohtunikke
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Ivi Papsteli selgituste järgi on selle aasta riigieelarves tõesti ette nähtud rahasumma, mida Vaher mainis, ent see on mõeldud kohtusüsteemile. Näiteks peab selle raha eest korraldama kohtunike koolituse võlakaitse seaduse teemal, aga kuna tõenäoliselt kasvatab uus seadus kohtute tööd märkimisväärselt, kulub lõviosa rahast uute kohtunike palkamisele. Riik on välja kuulutanud konkursid koguni üheteistkümnele vabale kohtuniku ametikohale, justiitsministeeriumi selgitusel ei ole siiski kõik uued kohtunikukohad seotud võlakaitse seaduse rakendamisest tingitud koormuse kasvuga. „Mis puudutab võlanõustajaid, siis nende koolitamisega justiitsministeerium ei tegele,” teatas Papstel.
Põhjuseks siis tõenäoliselt ennekõike rahapuudus, ent teisalt surub peale ka aeg. Kõnealune võlakaitse seadus võeti vastu mullu novembri keskpaigas. Vastuvõtmisest jõustumiseni jäeti aega ligi neli kuud. Selle aja jooksul tuleb muu hulgas justiitsministril ja riigikohtul tagada kohtunike ja kohtutöötajate harimine. Näiteks korraldatakse eraldi koolitused nendele kohtute kantseleiametnikele, kes hakkavad kohtus otseselt võlgnikega suhtlema ja nende avaldusi vastu võtma. Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ütles, et kommertspangad osalevad praegu kohtunike koolitamises ja on valmis pakkuma koolitust ka võlanõustajatele. Talihärmi sõnul on võlanõustajatel koolituse vastu huvi olemas ja nüüd tuleb leida kõige otstarbekam koolitusviis. Talihärm lisas, et pankade senine kogemus võlgade ümberkujundamisest võiks olla võimalikust koolitusest vaid üks osa.
