Ühe maavalitsuse töötaja aga soovitas hakata helistama otse lastekodudesse ja omavalitsustesse, kus on lastekodud. Teise maavalitsuse kaudu sai Leet teada kahest lapsest. Neist esimese peresse paigutamise vastu oli bioloogiline ema, teine laps oli aga puudega. Leet, kellel juba on puudega lapse kasvatamise kogemus, teadis, et ei jaksa sellise katsumusega uuesti silmitsi seista. „Mujalt tuli standardvastus: saadame teie kontaktid edasi. Siis saabus kaks aastat vaikust,” ütleb Leet. „Mitte keegi ei tunne minu kui potentsiaalse kasuvanema vastu huvi.”