Võru kohtumaja juht Vambola Olli võeti vahi alla
Eesti kohtusüsteemi usaldusväärsus sai eile taas kannatada, sest riigiprokuratuur algatas kriminaalmenetluse järjekordse kohtuniku suhtes, kes võis võtta altkäemaksu.
Nimelt pidasid kaitsepolitseiameti töötajad neljapäeval kinni Tartu maakohtu Võru kohtumaja juhi ja kohtuniku Vambola Olli, keda kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises ja teadvalt ebaseaduslike kohtulahendite tegemises.
Ühes Olliga on kuni kuueks kuuks vahi alla võetud ka altkäemaksu andmises ja ebaseadusliku kohtulahendi tegemisele kaasaaitamises kahtlustatav mees. Riigiprokuratuur aga ei avalda, kes oli väidetav altkäemaksu andja ja millises kohtuasjas võis kohtunik Olli ebaseadusliku kohtulahendi vastu võtta.
Eesti Päevalehe allikate kinnitusel eelnes Olli kinnipidamisele kuudepikkune jälitustegevus. Tegemist polnud esimese korraga, kui uurimisorganitel tekkisid kahtlused kohtuniku objektiivsuse suhtes.
Üks vähestest
Olli oli Võru kohtumaja juhina üks nendest vähestest Eesti kohtunikest, kes väljastasid igapäevases töös riigisaladusega kaetud jälituslubasid nii salajaseks kui ka elektrooniliseks jälitustegevuseks. Märkimisväärne on ka fakt, et 1998. aasta kevadel soovis Olli saada riigikohtunikuks, kuid toona toetas riigikohtu üldkogu Ott Järvesaare kandidatuuri.
Kui prokuratuur suudab oma kahtlustusi ka kohtus tõendada, võib Ollit karistusseadustiku kohaselt oodata viie- kuni kümneaastane vangistus.
Karistatud kohtunikke on palju
•• Riigikohtu esimees Märt Rask andis neljapäeval riigikogu ees iga-aastase ülevaate kohtute tööst ja vastas ka küsimusele, mis puudutas viimastel kuudel toimunud kohtunike vahistamisi ja karistamisi.
•• Reformierakonna fraktsiooni liige Imre Sooäär küsis Raskilt, kas vastab tõele, et Eestis on kriminaalkorras karistatud kohtunike arv üks Euroopa suuremaid.
Rask vastas: „Julgen arvata, et jah. Sel lihtsal põhjusel, et näiteks kohtudes Briti kolleegidega, ei suutnud nad meelde tuletada, millal viimati neil kohtunik kriminaalvastutusele võeti. Keegi tuletas meelde, et see oli vist aastal 1964 ja pärast seda ei ole tuhandetest kohtunikest kedagi võetud. Meil on suhteliselt lühikese aja, seitsme-kaheksa aastaga palju kohtunikke kriminaalvastutusele võetud, mis on masendav,” ütles Rask.
