Võrulased: suitsusaunale UNESCO kaitse
Kui praegu on maailma silmapaistvamaid kultuuri- ja loodusnähtusi ning -objekte liitvasse UNESCO pärandisse meilt arvatud setude leelo, Kihnu kultuuriruum, laulupeod ja arhitektuurimälestisena Tallinna vanalinn, siis peagi võib nende kõrval koha leida siiani eelkõige Lõuna-Eestis säilinud suitsusaunade traditsioon.
Suitsusaunade UNESCO vaimse kultuuripärandi hulka kandmise mõttega välja tulnud Eda Veeroja Võrumaa turismiliidust ütles, et vastav mõte oli küpsenud juba aastaid. „Kui me kõik otsime seda, mille poolest meie piirkond eristub ning mida on meil muule maailmale pakkuda, siis just suitsusaun on üks selline asi. Suitsusaunadega on seotud omaette kombestik alates rahvameditsiinist, liha suitsutamisest ja lõpetades erinevate käskude ja keeldudega,” selgitas Veeroja algatuse tagamaid. „Meil on suitsusaunad ja nendega seotud traditsioonid veel säilinud ning seda oleks võimalik UNESCO kaudu laiemalt esile tõsta ja väärtustada – seda mitte ainult teiste, vaid ka meie enda inimeste jaoks.”
Võru instituut toetab
Veeroja algatust toetab ka võrumaalastele omase keele ja kultuuri hoidmisega tegelev esindusorganisatsioon Võru instituut. Instituudi direktor Külli Eichenbaum märkis, et suitsusaunade traditsioon on näiteks liha suitsutamise ja sõira tegemise kõrval üks tuntumaid kohalikke kultuurinähtusi.
„Suitsusaun on olemuselt populaarne ning pakkunud ka väljastpoolt tulijatele kõige suuremat elamust. Kuna suitsusaunade ümber on väga rikkalik vaimne pärand, teadmised ja oskused, oleks see esindusnähtuseks sobilik,” sõnas Eichenbaum.
Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon asesekretär ja kultuuriprogrammide koordinaator Margit Siim ütles, et kui Võrumaalt tuleb suitsusaunade vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmise taotlus, on see igati tervitatav. Mingeid takistusi ta selle realiseerumisele ei näinud. „Vastavas taotluses tuleb lahti kirjutada, miks see on niivõrd oluline ning kuidas see aitab nende ühis- ja kogukonnatunnet tugevdada,” osutas Siim.
Veeroja hinnangul võib rahastuse sujumise korral UNESCO-le vastava taotluse koostamiseks ja ka sellega seotud teavitustööks kuluda ligi kolm aastat.
Soojaks saab suitsusauna kuue tunniga
•• Suitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu välja. Kerisekivid on küttekolde kohal, leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja lasta.
•• Suitsusauna kütmine võtab tavapärase korstnaga saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmise jooksul kerisekividesse talletada.
•• Kerise kuumaks kütmine võib aega võtta ligi kuus tundi. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ja saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks piisavalt kuumust salvestuda.
•• Suitsusauna laval istudes on targem seljaga mitte vastu seina nõjatuda, sest seinte ülemine osa ja lagi koguvad aja jooksul enda külge paksu tahmakihi.
•• Tänapäeval on suitsusaun praktilistel kaalutlustel peaaegu välja surnud, kuid samal ajal leidub siiani inimesi, kes peavad suitsusauna ainsaks õigeks saunaks.
