Selline oli üldlaulupeo plakat: rahvarõivad ja nõukogude sümbolid kõrvuti. <p>Repro: Eesti ajaloomuuseum</p>

Tuntud motot „Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik” parafraseerides võiks arutleda, kas esimene Nõukogude Eestis toimunud laulupidu vastas sellele ideele või oli asi hoopis vastupidi — 1947. aastal toimunud laulu- pidu oli pigem sisult rahvuslik ja vormilt sotsialistlik?

Kahtlemata pidi see laulupidu olema omajagu sotsialistlik. Loosung „Nii käima kangelaste teid raudtahtel Stalin juhtis meid” kõlas Vano Muradeli lauluna peo esimesel kontserdil sega-, mees- ja naiskooride esituses kohe pärast Nõukogude Liidu ja Eesti NSV hümne ning laulupeo peakomisjoni esimehe Eduard Pälli ja EK(b)P keskkomitee sekretäri Nikolai Karotamme kõnesid. Teisalt oli kavas hulganisti teoseid, mis olid kuulunud juba varasemate laulupidude repertuaari ja on siiani laialt tuntud: näiteks Miina Härma „Tuljak”, Karl August Hermanni „Oh laula ja hõiska”, Riho Pätsi „Jaan läeb jaanitulele” ja „Pulmalaul”. Enamjaolt polnud laulude sõnum seega sotsialistlik.

« Avalehele 3 Kommentaari