Ülemiste keskuse parklas driftitakse kaasaelajate saatel. Sentimeetritega võib küll napiks minna, aga kedagi see verest välja ei löö. Ülemiste keskus plaanib õige pea parkla selliseks tegevuseks ebameeldivaks ehitada. Foto: Hendrik Osula

Iga neljapäeva õhtul kella kümne ajal paistab toss Ülemiste keskuse juurest päris kaugele. Nii ka sel neljapäeval. Ligi 200 auto vahel uudistavad inimesed vehivad käega näo ees või katavad nina, et kummide põletamisest tekkinud tossu ja haisu eirata. Samal ajal huilgab rahvamass külg ees sõitvat BMW-d saates. Mis sellest, et pidama saab auto lähedal parkivast sõidukist nii napilt eemal, et sealsamas olnutel südame alt korraks kõhedaks võtab.

Parklates driftimised, kummipõletamised ja hiljem tänavatel korraldatavad illegaalsed kiirendusvõistlused ei ole Eestis midagi uut. Igal neljapäeval on häirekeskuse telefon punane: driftijate ja kiirendajate kogunemispaikade läheduses elavad inimesed on sellest tugevalt häiritud. Veelgi enam, politsei sõnul seatakse ohtu ka enda ja pealtvaatajate tervis. Tänavu mais sai avalikuks Kiltsis toimunud õnnetus, kus hukkus pealtvaataja. Pärast iganädalasi kiirendusvõistlusi on tihti näha pidurdusjälgi kohtades, kus autod on teelt välja sõitnud. Õnnetustes viga saanud ei pruugi sellest aga alati politseisse või kiirabisse teatada. Seega ei saagi täpsemalt esile tuua, kui palju autosid lõhutakse või mitmel pealtvaatajal heal juhul üle varvaste sõidetakse.

Politsei mängib kiirendajatega justkui kassi-hiire mängu: proovitakse ennetada kohti, kuhu arvatavasti võistlema suundutakse, kiirendajaid parklates laiali ajada või teolt tabada. Kiirendajad on aga kavalad: pargivad oma autod patrullide kõrvale ja annavad märku nende liikvele asumisest. Enne võistlusi sõidetakse sisse lülitamata tuledega läbi ümberkaudsed tänavad, veendumaks, et sinna politseinikud jõudnud ei ole. Samuti on võistlused väga lühikesed: autod aetakse tee servale, võetakse joonele ja peagi sõidetakse juba uude kohta. Kõik selleks, et kedagi kiirendamast ei tabataks.

Rahvas hüppab autodest välja kiirendajaid lähemalt vaatama. Möödub vaevalt kümme minutit ja keegi hõikab vene keeles, et nüüd on taas minek.
Sel neljapäeval ongi Ülemistel valmis üle 50 ametniku ja kaasatud on ka PPA lennusalk. Ülemiste keskuse parklasse on kogunenud ligi 200 autot. Ollakse valvel, sest pelgalt driftimise eest pole seekord mõtet paberit määrima hakata. Kiirendajad soovitakse teolt tabada. PPA Põhja prefektuuri liiklustalituse juht Henry Murumaa selgitab, et põhimõtteliselt saab liiklusrikkujat liiklusseaduse eri paragrahvide eest karistada küll – manöövri ohutuses mitteveendumine, tehnoseisund jms –, kuid eesmärk ei ole karistada üksikuid juhte, vaid panna nad aru saama oma tegevuse ohtlikkusest nii neile endale, pealtvaatajale kui ka juhuslikule kaasliiklejale, kes juhtub näiteks sel hetkel teed ületama. „Samuti peavad driftijad aru saama sellest, et nende tegevus on keelatud ning häirib ümberkaudseid inimesi ja ka territooriumi valdajaid,” nentis ta.
Lasnamäe kanalis ehk Laagna teel peeti reidi käigus kinni kümneid autojuhte, kes seda kindlasti oodata ei osanud.
Foto: Hendrik Osula

Niisiis kogus politsei pikalt hoogu, et tavapärasest suurema reidi käigus koputada võimalikult paljude südametunnistusele. Murumaa sõnul on iga juhtum individuaalne, ent üldjuhul ei vasta parklas pea iga teine auto tehnonõuetele. „Iga selline väike puudujääk võib suurtel kiirustel saatuslikuks saada,” sõnas ta. Peale selle ületatakse lubatud sõidukiirust, pealtvaatajad on sõidukitele liiga lähedal ja sageli alkoholijoobes, ei kasutata turvavarustust jne.

Hoov sai täis

Inimesed hakkavad parklast väiksemate seltskondadena lahkuma – otsitakse kohta, kus kiirendusvõistlust pidada. Võtame oma autoga ühele seltskonnale sappa ja jõuame kottpimedas täiesti nimetule tänavale, kus suurem seltskond autodega hoovi keerab. Nii teeme ka meie. „Täis on,” lausub auto juurde saabuv noormees murelikult. Selgub, et seekord oli seltskond Ülemistelt hoopis sõbra aeda pidutsema, mitte kiirendama sõitnud. Paljud mõistsid märguannet valesti ja jõudsid ka ise aiapeole. Ots keeratakse ringi ja hakatakse otsima kohta, kus võistlus tegelikult toimub.

Peatume Muuga ja Maardu vahel tee ääres ligi 20 autoga. Rahvas hüppab autodest välja kiirendajaid lähemalt vaatama. Möödub vaevalt kümme minutit ja keegi hõikab vene keeles, et nüüd on taas minek. Mitmekümnest sõidukist koosnevale kolonnile lähenevad pärast paariminutilist sõitu Peterburi maanteelt sinised vilkurid ja nende tuledes on näha, kuidas osa autosid kolonnist esimesel võimalusel ära keerab. Autod peatatakse Peterburi maanteel ja Laagna teel, teeperved täidavad vilkurituled ja nõutud kiirendajad.

Politsei plaan kõik autod kiirenduse toimumise kohas kinni pidada küll ei õnnestu, aga reidi käigus tabati kaks purjus juhti.

Politsei plaan kõik autod kiirenduse toimumise kohas kinni pidada küll ei õnnestu, aga reidi käigus tabati kaks purjus juhti. „See on kõige olulisem – kaks potentsiaalset liiklusmõrvarit sai roolist kõrvaldatud,” sõnas Murumaa. Peale selle registreeriti kümmekond väärteojuhtumit. „Kui kontrollitud sõidukeid oli 60, oli tulemus tegelikult päris jahmatav,” nentis ta tuvastatud rikkumistele viidates. „Usun, et andsime kiirendusvõistlustel osalejatele signaali, et nende tegevus ei ole aktsepteeritav. Terve õhtu jooksul sai häirekeskus ainult ühe teate kiirendajatest ja me suutsime ohjeldada seda, et nad kuskile ei koguneks,” sõnas Murumaa.


Kuid kuidas olla kindel, et selline reid ei unune ja järgmisel neljapäeval ei olda taas platsis, et joonel mõõtu võtta? „Iga nädal, kui nad kogunevad, me nendega ka tegeleme. Ent see ei jää viimaseks korraks, kui võtame nad sama mastaapsete jõududega ette,” lubas Murumaa. Juulis kohtus PPA liiklusjärelevalvekeskus ka Ülemiste keskuse omanikuga ja peagi paigaldatakse parklasse takistused, et seal enam kiirendada ega driftida ei saaks. „Praktika näitab, et kui teha parkla nende jaoks ebameeldivaks, siis sinna enam ei koguneta,” viitas Murumaa varasematele kohtumispaikadele Rocca al Mare ja Mustika keskuse juures. „Muidugi leiavad nad uue koha, ent siis oleme ka meie kohal, et teha nende kogunemine võimalikult ebameeldivaks,” sõnas ta.

Murumaa paneb noortele autohuvilistele südamele, et ametlikke rallivõistlusi toimub piisavalt ja oma hobi harrastamiseks on seaduslikke võimalusi ametlikes ralliparkides piisavalt. Ebaseaduslike kiirendusvõistluste korraldamisele annavad hoogu juurde pealtvaatajad, kes sellega iseend ohtu seavad ja keelatud tegevusele kaasa aitavad. Kummastaval kombel ei ole publiku seas ainult noored, vaid ka paljud väikeste lastega pered. „Kas see on tõesti seda väärt? Need õnnetused ju hüüavad tulles, sest kõik tingimused selleks on täidetud,” koputas Murumaa kõigi pealtvaatajate südametunnistusele.