Korteriühistud hoiavad töös kodulehte ja annavad välja ajalehte

Väiksemad ühistud edastavad liikmetele infot enamasti meili teel. Kuid üksnes veebikanalitega läbi ei ajad, sest pea igas ühistus on liikmeid, kes internetti ei kasuta. Vana hea ukselt uksele käimine on väikestes majades au sees endiselt.

Pärnus Tulika 14 maja korteriühistul Roheline on oma koduleht juba üle kümne aasta. Seega ilmselt üks esimesi korteriühistute kodulehekülgi Eestis, pakub elamuhaldur ja korteriühistu juhatuse liige Kardo Laev. Ta ei eksi: alles viimasel ajal on kasvanud nende ühistute arv, kes ajavad asju oma kodulehe kaudu, kuid siiski saame hetkel rääkida vaid üksikutest kodulehtedest.

Tulika 14 majas on sada korterit, elanikke kokku üle kahesaja. „Seda on raske hinnata, kui palju on neis, kes üldse kodulehte ei vaata, aga neid on kindlasti omajagu,” räägib Laev. „Üldiselt tuleb sellist infot, mis peab jõudma kõigi ühistuliikmeteni, ikka dubleerida, info läheb arvetele ja trepikoja stendidele.”

Kodulehele riputab protokollid ja muud dokumendifailid üles kodulehe majutaja; teadete, kontaktide ja igasuguse jooksva info eest hoolitseb majahaldur Laev. Rohelise kodulehel on kõigile tutvumiseks näha korteriühistu juhatuse koosseis, nende sõnavõtud üldkoosolekul, majandusaasta aruanded aastast 2003. Vaevata saame teada, kes juhatuse liikmetest elab korteris nr 96, kuidas helistada raamatupidajale, kui suures summas ja mis aastani on ühistul pangalaen. Parooliga on kaitstud vaid kodulehe haldus. Kas selline infokanal kasu asemel pigem kahju ei too?

Majahaldurile, kes ise logib sisse administraatorina, tuleb selline vaba juurdepääs kodulehele üllatusena: „Tegelikult peaks meil koduleht olema paroolidega kaitstud. Paroolid on olemas KÜ liikmetele esitatud arvetel.”

Rohkem või vähem ainult liikmetele

Enamik kodulehega ühistuid siiski oma elu nii avalikult ei jaga. Isikuandmete varjamise kõrval kaitseb osa ühistuid kiivalt ka oma siseelu. Nii näiteks ei pääse paroolita ligi Tallinnas Herne 7 korteriühistu põhikirjale ja kodukorraeeskirjale, majarahva ühistegemistele ja fotogaleriile. Parooliga on kaitstud kõik see, kus võib leiduda liikmete isikuandmeid – majandamiskulud, lepingud, üldkoosolekute otsused, võlglased jms. Kel väljapoolt on vaja ühistuga ühendust võtta, leiab altservast kontaktandmed.

„Esita” alt saab parooliga sisse minnes iga ühistuliige esitada juhatusele küsimusi ja edastada infot, teatada oma osalemisest/mitteosalemisest üldkoosolekul, esitada veenäitusid ja teha ettepanekuid. Iga kuu paneb juhatus kodulehele üles andmed elanike vee- ja elektritarbimise kohta, et oleks asjast majandusaasta lõikes ülevaade olemas, ning hoiab pilku peal jäätmemajandusel. Kõigist remondi- ja ehitustöödest antakse kodulehel ülevaade.

Kümne korteriga kahekorruselist palkmaja haldava kesklinna korteriühistu kodulehekülg annab oma hästi süstematiseeritud kasuliku info rohkusega silmad ette nii mõnelegi ettevõttele.

Mustamäe tee 199 asuva üheksakorruselise, 144 korteriga maja korteriühistu Olev kaitseb parooliga ühistu dokumentide kõrval ka vaid ühistu liikmetele mõeldud virtuaalset teadetetahvlit. Samas näiteks fotosid parkimiskorrast maja hoovis saavad vaadata kõik huvilised üle maailma ja kui hästi suumida, näeb ära autonumbridki.

Oma ajaleht on suur haruldus

„Teie käes on „KÜ Pirni 6” esimene number,” teatas korteriühistu ajaleht 2008. aasta augustis. Ühistu esimees Heiki Koov pöördus elanike poole: „Ajalehe järgmise numbri vajaduse otsustate Teie! Kuigi on võimalik, et edaspidi kasutame info edastamiseks igakuise üüriarve tagakülge, ka infotahvlid on jäänud praktiliselt rakendamata. Andke teada, millest võiks veel kirjutada!”

Et ilmunud on 15 ajalehenumbrit, võivad kõik ise järeldada, mida rahvas vastas. Ajalehte teeb esimees Koov isiklikult, eesti ja vene keeles. Maja 55 korterist tubli 40 on venekeelsete elanikega. Tõsi, viimase laseb mõnel vene emakeelega majaelanikul enne väljaprintimist üle lugeda.

„Algul mõtlesingi, et on vaja leida lisaks stendidele ja elektrikapi seintele riputatavate teadete kõrvale mingid teised lahendused majaelanike informeerimiseks,” räägib Koov lehe ideest. „See on ju vana probleem, kuidas tädikesed räägivad, et ühistu juhid ainult varastavad. Kui info juhatuse tegemistest ei liigu ja otsused pole lahti kirjutatud, levivad paratamatult sellised jutud. Nii tuli mõte kõigest ajalehe vahendusel kirjutada. Arvan küll, et mind usaldatakse paljuski just tänu ajalehele ja veebilehele. Neis ongi kogu info, mida majaelanik vaja.”

Operatiivse info kandjana aastas korra või kaks ilmuv ajaleht arvesse ei lähe, nii ei kao stendid ja seinad ilmselt kuhugi, arvab Koov. Ka üksnes kodulehest ei piisa valdavalt vanemaealiste elanikega majas. Ilmselt vajadus nii või teisiti infot dubleerida ongi põhjus, miks koduleht on vaid vähestel korteriühistutel ja ajaleht on haruldus.

false