1. Isolatsiooni tühistamine aitaks koroona seljatada
  2. Nakkuskõvera lamendamise korral kulub selleks kauem kui põdedes
  3. Covid-19 on tavaline viirus, mille haripunkt saabub kahe nädalaga

TÜ meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütleb, et esimene Wittkowski väide on tõene, ent eirab ühiskonnale vastuvõetavat valuläve.

„Karjaimmuunsuse kohta ma isiklikult ei saa öelda, et see on väga rumal seisukoht. Aga kogu maailm on seekord võtnud selle seisukoha, et surume kurvi alla ja laseme natuke haigusel käia, et meie meditsiinisüsteemid vastu peaks,” kirjeldab Lutsar.

Sama meelt oli ka Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. ”Karjaimmuunsus Covid-19 läbipõdemise teel on võimalik, kuid kardetavasti saab see toimuda vaid tihedas koostöös surnumatjatega,” ütles ta Saarte Hääles. Põhjendus: Koroonaviirus pole ohtlik mitte ainult eakatele, vaid viiks piirangute kaotamisel hauda ka hulga muidu tegusaid aga krooniliste haigustega tööealisi inimesi.

Wittkowski teise väitega, et nakkuskõvera lamendamine on ajakulukam viis kui karjaimmuunsuse tekitamine, Merits ei nõustu. Ta selgitab, et karjaimmuunsus saab tekkida vaid kahel viisil: massilise vaktsineerimise ja massilise läbipõdemise teel. Vaktsiini valmimiseni võib kuluda aasta või enam. Massilise läbipõdemise jaoks on vajalik, et haiguse põeb läbi 60-70 protsenti inimestest ja ka see saab toimuda alles mitme hooaja jooksul.

Wittkowski kolmas väide – Covid-19 on tavaline gripiviirus – on teadlaste hinnangul otsesõnu vale. „See ei ole päris tavaline hingamisteede haigus. Ta omapäraks on pikk peiteperiood. Teiseks me näeme väga aeglast progresseerumist, kuna ilmselt on tegu väga uue viirusega ja immuunsüsteem ei oska sellega toime tulla ja reageerib üle. Sellest väsimus, palavikud, kopsukahjustused,” kummutab Lutsar.

Wittkowski katusväidet, et läbipõdemine oleks maailmale isolatsioonist valutum lahendus, pole võimalik faktina kontrollida. Küll aga võib igaüks proovida teha mõttemängu Rootsi näitel.

„Võib vaadata, kuidas asi Rootsis kulgeb: see on ainus riik, kus on püütud seda rakendada. Kui võrrelda Rootsit ja Norrat - kaks suhteliselt rikast Põhja-Euroopa riiki - siis Rootsil on 90 surma miljoni inimese kohta, Norral 27. Päris neljakordset vahet pole, aga puudus ka pole. Selle näite peal saab vaadata, et sellel on elude hind,” ütles Lutsar.

Faktikontrolli mõttes paigutub Wittkowski teooria lahtrisse „eksitav”, kuna jätab kõnetamata olulise kaasmõju: inimeste massilise suremise.

Samale tulemusele jõudsid ka läinud nädalal Wittkowski väiteid faktikontrollinud portaal LeadStories.com ja ajakirjanik Jonathan W. Last.

Esmaspäeval avaldas New Yorgi Rockefelleri ülikool pressiteate, milles taandas end endise töötaja Wittkowski väljaütlemistest koroonaviiruse kohta, kuna need ei esinda ülikooli ega teaduskonna seisukohti. Ülikool lisas, et Wittkowski oli neil ametis biostatistikuna, ega ole kunagi olnud professor.