VÄIDE

Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas väitis kolmapäevasel riigikogu istungil ID-kaardi turvariski teemalistele küsimustele vastates: „Ma tean seda, et väga paljud Eesti inimesed soovivad hääletada e-teel, aga veel rohkem inimesed soovivad minna valimispäeval või eelvalimistel valimisjaoskonda ja seda teha traditsioonilisel teel, anda oma toetus paberhääletuse teel.“ (Riigikogu stenogramm, 13. september 2017)

KONTROLL

Väite kontrollimiseks vaatame vabariigi valimiskomisjoni kodulehelt viimaste kohalike omavalitsuste volikogude (2013) ja riigikogu valimiste (2015) statistikat.

Neli aastat tagasi andis kohalikel valimistel oma hääle 630 050 inimest, kellest 133 808 ehk 21% tegi seda elektrooniliselt. Seega andis paberil oma hääle 496 242 inimest ehk 79% valimas käinutest.

Viimastel riigikogu valimistel hääletas 577 910 inimest, e-hääli anti 176 328. See on 31% kõigist antud häältest. Paberil hääletas 401 582 inimest ehk 69% valinutest.

Seega eelistab suurem osa inimesti hääletada paberil, kuid elektroonilise hääletamise statistika põhjal on e-hääletajate osakaal on kasvanud peaaegu igal valimiste aastal. Kui esimest korda kasutas 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel e-hääletamise võimalust 1,9% kõikidest hääletanutest, siis viimane kord tegi seda peaaegu kolmandik valijaid.

Seda, kas Eesti inimeste hääletusviiside eelistus on seekord tõepoolest selline, nagu väidab peaminister end teadvat, saame näha täpselt kuu aja pärast, 15. oktoobril. Tõenäoliselt vastab aga Jüri Ratase ennustus vähemalt nendel valimistel tõele.

OTSUS

Pigem tõsi.

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud valimiste eel faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Delfi valimisportaalis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.