FAKTIKONTROLL | Kas Eesti inimestele tõesti ei meeldi Euroopa Liit, nagu väidab Helme?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele EKRE Riigikogu fraktsiooni esimehe väide sellest, justkui ei meeldiks Eesti inimestele Euroopa Liit üldse.

TSITAAT

13. märtsil ütles Martin Helme intervjuus Deutsche Welle'le: "(Eesti) inimestele ei meeldi Euroopa Liit üldse. See ei meeldi mitte kellegile."

KONTROLL

Väide pälvis Faktikontrolli kõrgendatud tähelepanu kahel põhjusel. Esiteks on see väga resoluutne, teiseks on see esitatud Eesti ühiskonnaelu mittetundvale vaatajaskonnale.

Ajakirjanik viitab kohe vastuseks Helme väitele, et Eurobaromeetri järgi on toetus Euroopa Liidule rekordkõrge, mispeale Helme paneb Eurobaromeetri usaldusväärsuse kahtluse alla.

Vaatame mõnda muud uuringut samal teemal. Riigikantselei poolt tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt 2017. aastal läbi viidud küsitluse põhjal toetab Euroopa Liitu kuulumist 79% elanikest, seejuures Eesti tegevust EL-s hindab väga edukaks või pigem edukaks 56%. Euro kasutamist pooldas 81% Eesti elanikest.

Sõna-sõnalt väidet tõlgendades piisaks Helme väite ümber lükkamiseks kasvõi ühest inimesest, kes ütleb, et Euroopa Liit talle meeldib. Asitõendeid väite laiema mõtte ümber lükkamiseks on siiski hulgi. Eesti rahva toetus Euroopa Liitu kuulumisele on olnud väga kõrge juba alates 2003. aastal korraldatud referendumist, kus kaks kolmandikku inimestest hääletas liitumise poolt.

Märkimisväärset rolli rahva toetuse tagamisel omistatakse toonasele presidendile ning tänasele EKRE auesimehele Arnold Rüütlile. Talle tegime mullu faktikontrolli hinnanguga "Tõsi" väitele sellest, et enne tema poolt Euroopa Liiduga liitumisele toetuse avaldamist oli rahva toetus vaid 40 protsenti. See oli ka seni viimane periood Eesti ajaloos, mil enamus rahvast Euroopa Liiduga liitumist ei toetanud.

OTSUS

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].