10. septembri "Esimene stuudio" saates väitis rahandusminister Martin Helme (EKRE): "Ma kindlasti tahan hoolitseda selle eest, et selles kriisis me ei tee neid fataalseid vigu, mida tegime eelmises kriisis, kus täiesti selgelt riigi vale poliitika tagajärjel kriis oli sügavaim Euroopas, sellest taastumine kestis kõige kauem Euroopas ja me kaotasime 100 000 inimest väljarändele."

KONTROLL

Martin Helme väitest kontrollime, kas 2008. aasta majanduskriisist taastumine võttis Eestis tõesti kauem aega kui ülejäänud Euroopas.

Majanduse suurust mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) järgi ning majanduskriisis toimub SKT kahanemine, mille järgi saab mõõta ka majanduskriisi mõju erinevatele riikidele. Võrreldes 2009. aasta SKTd kriisieelse, 2007. aasta omaga, oli Eurostati andmetel Euroopa keskmine langus 4.4%. Eestis oli langus umbes 18%.

Kriisist taastumist saab samuti mõõta SKT muutuse alusel. Arvestades, et riikide SKT languse tipphetk oli 2009. aastal, saab võrrelda, mis aastaks taastus riigi SKT kriisieelsele ajale. Eurostati andmetel jõudis Eesti SKT reaalväärtus 2008. aasta tasemele 2014. aastal. Mitmes Euroopa riigis jõudis SKT kriisieelsele tasemele alles 2017. aastal või hiljem - näiteks Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Portugalis, ja Horvaatias, aga ka Soomes. Eurostati andmeid Eesti kohta kinnitab ka Statistikaamet.

See näitab selgelt, et paljudes Euroopa riikides võttis taastumine oluliselt kauem aega, kui Eestis.

Otsus

Vale






PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.