FAKTIKONTROLL | Kas Estonia huku lõppraportist jäeti tõesti üks olulisemaid osi välja?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas peab paika parvlaeval Estonia toimunud relvavedu uurinud toonase prokuröri Margus Kurmi väide sellest, nagu poleks rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraportis peaaegu üldse käsitletud küsimust sellest, kuidas sai laev uppuda vaatamata veekindlate vaheseinte olemasolule autoteki all.

TSITAAT

24. septembril ütles Margus Kurm saates "Suud puhtaks": "Põhiküsimus on selles, kuidas pääses vesi autoteki all olevatesse veekindlatesse ruumidesse. Selle kohta on lõpparuandes täpselt üks lause - 200-leheküljelises aurandes on üks lause, mis ütleb, et vesi jõudis autoteki all olevatesse ruumidesse ülalt. Kui kiiresti, milliseid teid pidi, selle kohta pole absoluutselt mitte midagi."

KONTROLL

Selgitame kõigepealt, miks on veekindlate ruumide teema relevantne. Vaatame skeemi, kust näeme Estonia tekke:

false

Lõppraporti kohaselt voolas vesi sisse laeva autotekile pärast laevanina eemaldumist tormikahjustuse tõttu. Autotekk ei olnud Estonia kõige alumine tekk, selle all olid ka veekindlate vaheseintega ruumid. Estonia relvaveo uurmiskomisjoni aruandes aastal 2009 (erinev komisjon sellest, mis koostas 1997. aasta raporti) on öeldud: "Laev upub alles siis, kui autotekk ja kõik selle kohal olevad ruumid on veega täidetud ning autoteki all asuvatest ruumidest on vee all 83%."

Võtsime ette Margus Kurmi viidatud rahvusvahelise uurimiskomisjoni (Joint Accident Investigation Commission) 1997. aastal avaldatud raporti ning proovisime leida sealt vastuse Kurmi püstitatud küsimusele. Raport kirjeldab ka mitme laevameeskonna liikme tunnistust, mille kohaselt olevat veekindlad uksed olnud suletud.

Kurmi poolt viidatud üheainsa lause veekindlate ruumide veega täitumise kohta leiame punktist 13.6 ning see kõlabki täpselt nii lakooniliselt, nagu tema poolt tsiteerituna: "Veekindlatesse ruumidesse autoteki all tuli vesi ülalt." Raport kirjeldab mitmes kohas väga detailselt vee sisenemist laeva kõigisse muudesse osadesse.

Miks on Estonia veekindlate ruumide veega täitumine täielikult seletamata?

OTSUS

Tõsi.

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas arvamusliidrid faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste ühiskondlikus arutelus osalejate meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].