Jaak Madison Foto: Kristjan Järv

TSITAAT
8. novembril kirjutas Jaak Madisson Postimehe arvamusloos: „Toon esile ühe olulisema lõigu antud leppest, millega võib igaüks ka ise tutvuda: „Me võtame endale kohustuseks elimineerida igasugune diskrimineerimine, mõista hukka rassistlikud, rassiliselt diskrimineerivad, vägivaldsed, ksenofoobsed ning eelnevaga seotud sallimatud väljendusviisid, teod ja ilmingud kõikide immigrantide vastu ning võidelda selliste väljendusviiside, tegude ja ilmingute vastu kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega.” Tõsiselt? Võtame kohustuse tsenseerida meediat ja sõnavabadust juhul, kui see tundub ÜRO globalistlikule agendale „sallimatu”?

KONTROLL

Vaatame Madissoni poolt viidatud leppe teksti. Ta viitab ilmselt paragrahvile 17 (lk 24, punkt C), kus on kirjeldatud eetiliste standardide järgimist migratsiooni kajasamisel meedias.

Paragrahvis on öeldud, et meedia, mis propageerib ksenofoobiat, rassismi ja sallimatust, ei peaks saama riigilt rahastust, kuid on ka lisatud, et täiel määral tuleb respekteerida ajakirjandusvabadust. Järelikult ei kohusta leppe allkirjastamine tsenseerima meediat.

Võrdluseks: EKRE soovinuks võtta ära riigi raha teatrilt NO99, kuid ei pidanud seda teatri tsenseerimise sooviks. Pärast seda, kui NO99 teatas tegevuse lõpetamisest omal algatusel, tegi Madisson selget vahet teatrilt raha ära võtmise ja selle sulgemise vahel: „Otseselt me mingit eelnõu sisse ei andnud, et selle tulemusena pannakse teater kinni. Eesmärk pole ju kunagi olnud, ja me pole kunagi öelnud, et NO99 sulgeks uksed. Igal kultuuriasutusel on õigus oma kunsti viljeleda, kui nad seda peavad vajalikuks. Iseasi, kes seda doteerib ja kes selle kinni maksab."

OTSUS
Vale.

Vale
Foto: Ekspress Meedia

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.