Jürgen Ligi Foto: Kretel Kuusk

TSITAAT

Jürgen Ligi arvamusartikkel EPL-is: "Minu valitsemise ajal olime me Eestiga [rahapesu tõrjes] paradoksaalselt Euroopa priimus: parimaiks tunnistati meie reeglid ja Danske riskid paljastasime juba 2014."

KONTROLL

Uurime rahapesu tõkestamise uuringuid aastast 2014, kuna siis viidi läbi Jürgen Ligi ametiaja (4. juuni 2009 - 3. november 2014) Euroopa Nõukogu ekspertkomitee värskeim uuring. Moneyvali 2014. aasta hindamisraportis hinnatakse Eesti järelevalveraamistikku rahapesu tõkestamiseks üldiselt terveks ja täheldatakse, et Eesti võimud on rahapesu- ja narkojuhtumite puhul efektiivselt vara arestinud ja konfiskeerinud.

Teiseks uurime 2014. Basel AML Index raportit. Antud raport annab iga-aastaselt ning ülemaailmselt kümne punkti skaalal hinnanguid riikidele vastavalt sellele, kui suur on neis oht rahapesule ning terrorismi rahastamisele.

2014. aasta Basel AML Index raport väidab, et Eestis oli oht rahapesule ning terrorismi rahastamisele kümne punkti skaalal 3,27. See tulemus paigutas Eesti rahapesu ning terrorismi rahastamise ohu osas 162-st vaadatud riigist 161. kohale ehk üheks edukamaks riigiks rahapesu tõkestamises.

Sellest järeldame, et Eesti tunnistati tõepoolest peaaegu parimaks oma rahapesutõrje reeglite osas.

Kolmandaks uurime Finantsinspektsiooni raporteid, mis puudutavad otseselt Danske Banki. Finantsinspektsioon avaldas 2016. aastal artikli, kus märgiti ära, et 2014. aasta keskpaigas viidi Danske Bank A/S Eesti filiaalis läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamist käsitlev põhjalik kohapealne kontroll, mille tulemusel tehti 15. juulil 2015 ettekirjutis, millega kohustati tuvastatud rikkumiste lõpetamist ja nõuti panka viima oma tegevus kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega.

Sellest järeldame, et mõningad Danske Banki riskid ning puudused tuvastati tõesti juba aastal 2014.

OTSUS

Tõsi
Foto: Ekspress Meedia







PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.