26. detsembril kirjutas Kristen Michal Eesti Päevalehe arvamusloos: "2017. aastal suurenes praeguse vasakvalitsuse maksueksperimendi tulemusena suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 22,6 protsendini Eesti elanikkonnast!"


KONTROLL

Me ei sea kahtluse alla fakti vaesuse määrast aastal 2017. Küsimus on selles, kas vaesuse määra ja maksureformi toimumise vahel on põhjuslik seos. Probleem on siin asjaolus, et maksureform jõustus alles 2018. aastal. Raske on ka näha, kuidas saanuks teadmine maksureformi peatsest toimumisest mõjutada vaesuse määra 2017. aastal, seda Michal ei põhjenda.

Suhtelise vaesuse määra tõusu põhjused on Statistikaamet lahti kirjutanud: "Suhtelise vaesuse näitaja tõus tuleneb asjaolust, et varem suhtelise vaesuse piirist veidi kõrgemal olnud elanikkonnarühma sissetulekud tõusid aeglasemas tempos kui suhtelise vaesuse piir ning nii jäid nad 2017. aastal suhtelise vaesuse piirist allapoole."

Michal peaks enda väitest tulenevalt tõestama seost just maksureformi ja vaesuse, mitte ainult valitsuse poliitika ja vaesuse vahel.

OTSUS

Vale.

Vale

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.