TSITAAT
18. augustil andsid Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Raivo Aeg üle vägivalla ennetustöö eest auhindu. Üks auhinna saaja Mikk Pärnits väitis oma kõnes, et "Põhilised rünnakud naiste ja laste vastu leiavad aset nende endi perekonnas," ja "Eesti perekond on hetkel aga lapse ja ka täiskasvanud naise jaoks kõige ohtlikumaks paigaks."
KONTROLL
Pärnitsa tsitaadist kontrollime, kui ohtlik on naise jaoks perekond Eestis. Kuna oma kõnes rääkis Pärnits peamiselt seksuaalsest ja füüsilisest vägivallast, lähtume ka meie sellest.
Naiste ebaturvalisust kodus või pere keskel kinnitavad erinevad allikad - juba Politsei- ja Piirivalveameti lähisuhtevägivalla vahelehel on kirjutatud: "Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht." Seda väidet kinnitab ka Ohvriabi.
Väitele annab selgitust näiteks 2016. aastal Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi poolt tehtud perevägivalla alane uuring, mis leidis, et ⅔ füüsilise vägivalla juhtumitest toimuvad naise kodus..
Uuringust tuleb välja, et 64% füüsilistest ja 50% seksuaalsetest naise vastu suunatud vägivalla juhtumitest leiab aset kodus. Mehed kogevad vägivalda rohkem väljaspool kodu - 63% kõigist vägivalla juhtumitest on toimunud avalikes kohtades. Kui naiste puhul on nii füüsilise kui seksuaalse vägivalla toimepanija enamasti kas praegune või endine partner, lähedane sõber või muu pereliige, siis meeste puhul on põhilised toimepanijad sõbrad, lähedased ja juhututtavad, võõrad, või teised pereliikmed
2019. aastal sooritatud kuritegude andmetel on iga teine vägivallakuritegu Eestis perevägivalla kuritegu ning 81% perevägivalla ohvritest on naised. See tähendab, et umbes 40% kõikidest vägivalla kuritegudest on naistevastane perevägivald.
See näitlikustab kui levinud on naistevastane vägivald perekonna poolt. Statistika seega kinnitab, et suurim füüsilise vägivalla oht naistele tulenebki just perekonnast.
OTSUS
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
