Tuginedes Stefan Torsselli raamatule “Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk”, kirjutas Kõusaar oma artiklis: “Estonia ehitati 1980. aastal rannikusõidulaevaks.”
KONTROLL
Torsselli raamatu eestikeelsel ilmumisel lükkas ajalehes Postimees selles sisalduvad valeväited ümber staažikas laevandus- ja merendusajakirjanik, ajakirja Meremees peatoimetaja Madli Vitismann (1; 2). Eestis raamatu trükkinud kirjastuse Tänapäev juht Tauno Vahter on tunnistanud, et raamatus sisaldub valeväiteid.
MS Estonia (tellimisel Viking Sally) ehitati 1979. aastal Saksamaal Meyer Werfti laevatehases. Ostu-müügi ning kvaliteedikontrolli dokumente üle vaadates selgub, et Estonia polnud mõeldud vaid rannikusõiduks.
Nimelt ilmneb, et Viking Sally (hiljem Estonia) ehitati 19 Bureau Veritase jälgimisel klass I 3/3 E + Deep Sea Ice Class IA Car/Passenger Ferry, Finnish Sea vastavaks reisijalaevaks. Sallyga võis sõita rahvusvahelisi liine. Bureau Veritase hinnang IA jääklassi ja süvamere kohta tähendas seda, et selle laeva kere oli piisavalt vastupidav, et sõita merd aastaringi, sh jäistes oludes.
1980. aastal Soome jõudnuna hakkas laev sõitma Soome lipu all liinil Turu-Marienhamm-Stockolm, mistõttu pidi vastama Soome ohutusreeglitele. Soome laevandusamet väljastas Viking Sallyle õiguse sõita lühikesi rahvusvahelisi liine, peamiselt Soome ja Rootsi vahel. Vastavalt rahvusvahelisele inimelude ohutuse merel konventsioonile (SOLAS, 1974) tähedas see, et laev ei tohtinud olla kaugemal kui 200 meremiili kaugusel sadamast, kuhu saaks ohutult jääda laeva meeskond ning reisijad. Lähte- ja sihtkoha vahemaa ei tohtinud olla pikem kui 600 meremiili.
Väide, et MS Estonia oli mõeldud vaid rannikusõitudeks ei vasta seega tõele.
OTSUS
Vale
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
