FAKTIKONTROLL | Kas MUPO rikub seadust, nagu väidab Reinsalu?
TSITAAT
22. veebruaril kirjutas Urmas Reinsalu arvamusloos Eesti Päevalehele järgmised väited:
1. "Esiteks, seaduse alusel loodud Tallinna korrakaitseüksus kasutab politsei nime, mida tal seaduse järgi õigust teha ei ole. Politsei- ja piirivalveseadus ei näe ette mingite muude avalike asutuste nimetamist politseiasutusteks."
2. "Teiseks, Tallinna korrakaitseametnike vormiriietus ja ametisõidukid on sarnased politsei omadega, olgugi et seadus ühemõtteliselt nõuab vormiriietust, mis erineks politsei omast selgelt."
3. "Samuti ei ole korrakaitseüksuse sõidukid alarmsõidukitena kasutatavad sõidukid, mistõttu ei tohiks nad kasutada kollaseid vilkureid, kuna seda saavad kasutada üksnes teehoiuülesandeid täitvad sõidukid."
KONTROLL
1. Politsei nime kasutamise küsimuse osas vaatame politsei- ja piirivalveseadust. § 1 lg 2 algab: "Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse..." Faktikontrollile andis nõu ka Indrek Sirk, vandeadvokaat ja liiklusjurist: "Nimetuse "politsei" ja politseile sarnaste tunnuste kasutamine on keelatud."
Munitsipaalpolitseiameti avalike suhete juht Meeli Hunt vastab: "Oleme kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikud, ameti nimi on paika pandud tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Tallinna Linnavolikogu otsusega. Politsei- ja piirivalveseadus ei kitsenda kohaliku omavalitsuse struktuuriüksusi ega nende nimetusi."
Küsisime seisukoha ka Siseministeeriumilt, vastas kommunikatsiooninõunik Jürgen Klemm: "Keeldu KOV-il korrakaitseüksuse nimetuses kasutada mõistet politsei seaduses ei ole. Politsei- ja piirivalve seadus küll selgitab, mis on politsei ja mida teeb, kuid kuskil ei ole sätestatud keeldu, et KOV ei võiks korrakaitseameti nimeks panna „munitsipaalpolitsei" või mõne muu -politsei sõnaliite. Siseministeerium ei näe praeguses olukorras probleemi seni ,kuni KOVi asutuse ametnikud on selgelt eristatavad PPA ametnikest, mida nad täna on."
Hinnang 1. väitele: Nii ja naa, sest arvamused lähevad lahku.
2. Politseiga visuaalselt sarnanemise keeld on selge ning selle alusel on ka reaalseid sanktsioone rakendatud, näiteks Beebilõusta kaasuses.
Siin on siseministeerium otse MUPO poole pöördunud, nemad omakorda on ministeeriumi teatel vajalikud muudatused teinud.
Hinnang 2. väitele: Nii ja naa. On tõsi, et väliselt ei tohi MUPO sarnaneda politseiga, ent siin on sarnanemise määra tuvastamine pigem hinnanguline küsimus. Taas olid vähemalt politseid haldava ministeeriumi hinnangul probleemid juba enne Reinsalu arvamuslugu lahendatud.
3. Kollaste vilkurite küsimuses ütles Indrek Sirk: "Väide alarmsõiduk ja järeldus keelatud kollane vilkur on omavahel mittesobivad. Kui oleks väide, et ei tohi kasutada sinist vilkurit, siis see oleks õige väide." MUPO kinnitas Faktikontrollile, et MUPO sõidukid ei pretendeeri alarmsõiduki staatusele, vaid on hooldussõidukid. Sirk jätkab: "Kui aga oleks väide, et tegemist ei ole hooldussõidukiga, siis tuleb anda hinnang, kas lihtsalt kollane vilkur on keelatud ning kuidas on reguleeritud selle kasutamine. Hooldussõidukite regulatsioonile alludes ei ole vajalik registreerimine ning kollane vilkur võib olla põhimõtteliselt igal sõidukil."
Liiklusseaduse kohaselt peab kollane vilkur olema paigaldatud ning sisse lülitatud teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil. Seetõttu tohib MUPO kasutada kollaseid vilkureid vaid siis, kui ta on parajasti teehoiuülesandeid või teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev sõiduk. Näiteks võib tekkida olukord, kus tuleb eemaldada teelt takistus või tuleb piirata liiklust rahvasündmuse ajal. Üldist kollaste vilkurite kasutamise keeldu MUPO-l seega pole.
Hinnang 3. väitele: Pigem vale.
Faktikontrollile tunduvad kõik kolm väidet olevat parimal juhul õrnal jääl ning hinnang on peaaegu "pigem vale". Reinsalu viitab kõigi kolme väite puhul seadusele, ent esimesel kahel juhul ei näe politsei eest päriselt vastutav ministeerium seaduserikkumist, kolmas väide põhineb vale-eeldusel. Jätame "pigem vale" andmata, sest siseministeeriumi tõlgendus seadusest ei ole veel juriidiline fakt.
OTSUS
PROJEKTIST
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.
Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
