26. augustil avaldas Eesti Päevaleht Kuido Säde arvamusartikli, milles väitis: „Gröönimaa jääkoor on salvestanud temperatuuri muutumist viimase 10 000 aasta kestel. Selle mõõtmiseks tehtud puuraukude piirkonnas on temperatuur kõikunud -29 ja -32Co vahel. Ei ole karta, et paarikraadine temperatuuritõus Gröönimaa jää üles sulataks ja seega merepinda tõstaks."

KONTROLL Kuido Säde väide toetub 2010. aastal avaldatud Don J. Easterbrooki graafikule. Kliimaskeptilisel veebilehel avaldatud Easterbrooki artikkel toetub aga omakorda Kurt Guffrey ja Gary Glow 1997. aastal teaduslikus ajakirjas avaldatud artiklis esitatud andmetele.

Graafiku ise leiab siit.

Easterbrooki koostatud graafik jätab Gröönima keskmisest temperatuurimuutusest vale mulje, sest andmed, millele artikkel toetub, lõppevad 1855. aastaga (graafikus on jäetud mulje justkui oleksid andmed 2000. aastani) ning need toetuvad vaid Gröönima ühe uurimispunkti andmetele.

Bo Vither et al. on 2009. aastal avaldatud teadusartiklis võtnud arvesse temperatuurimuutused 1970. aastani Gröönimaa kuuest erinevast uurimispunktist. Toetudes veel ka 1970-2008. aasta Berkley Earth temperatuuriandmetele on leitud, et praegu on keskmine Gröönimaa temperatuur viimase 2000 aasta kõrgeim.

Vaata siit.

Tõepoolest, see tähendab ühtlasi ka seda, et näiteks 7000 aastat tagasi oli Gröönimaa keskmine temperatuur praegusest siiski kõrgem. See aga ei välista võimalust, et see lähitulevikus ei võiks muutuda - kliimamudelid ennustavad justnimelt aina kiiremat temperatuuritõusu ja ekstreemseid temperatuurikõikumisi.

Lisaks ei pruugi Gröönimaa keskmine temperatuur meile kuigi palju jää sulamise kohta öelda, eriti siis, kui analüüsime seda nõnda lihtsakoeliselt. Stabiilne keskmine temperatuur võib varjata aastaajalisi temperatuuriekstreemsusi. Talv võib olla isegi külmem, kuid suvi seevastu jällegi palju soojem. Kui suvi on soojem, siis selle tagajärjel sulab rohkem jääd, kuid isegi külmemad talved ei taasta sulanud jääliustikku - lumi ja jääliustiku jäästunud pealmine kiht sulab jääliustikust kiiremini, kiirendades sulamisprotsessi veelgi.

Faktikontroll annab Kuido Säde väitele hinnanguks „naeruväärne" - seda nii seetõttu, et Säde ei ole oma artiklis viidanud andmetele, millele ta toetub, lisaks ta on tõlgendanud neid andmeid valesti ning ka seetõttu, et tema järeldus ei tulene ka nendest andmetest, mille ta on faktipähe esitanud.


OTSUS

Naeruväärne.


PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevalehte, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitunud Faktikontrolli projekt jälgib, kuidas arvamusliidrid faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid valvavad igapäevaselt poliitikute ja teiste ühiskondlikus arutelus osalejate meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis, kus antakse väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.