FAKTIKONTROLL | Kas Peeter Ernitsal on õigus, et kui alkohol läks kallimaks, hakati rohkem jooma?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas peab paika riigikogu EKRE fraktsiooni liikme Peeter Ernitsa väide, et inimesed on tarbinud alkoholi hinna tõusule vaatamata endisest rohkem alkoholi.

TSITAAT

1. juulil vastas Peeter Ernits Postimehe küsimusele järgmiselt: „Kuigi õlle- ja viinapudeli hind kasvas, hakkas rahvas hoopis rohkem jooma."

KONTROLL

Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on alkoholi tarbimine Eestis olnud viimastel aastatel üsna stabiilne. Kui 2008. aastal tarbiti täiskasvanud inimese kohta Eestis keskmiselt 14,2 liitrit puhast alkoholi, siis 2016. aastal oli see langenud 10,2 liitrini. 2017. aastal - kui alkoholi hinnad olid juba tõusnud - tarbiti Eestis täiskasvanud inimese kohta 10,3 liitrit, mis tähendab, et alkoholitarbimine tõusis tõepoolest 0,1 liitrit inimese kohta. 2018. aastal langes alkoholitarbimine aga 10,1 liitrini täiskasvanud inimese kohta. Seega esialgu alkoholitarbimine tõusis, kuid hiljem siiski langes.

Mida on inimesed tarbinud rohkem, mida vähem?

- 2016. aastal tarbiti kangeid alkohoolseid jooke 3,7 liitrit täiskasvanud Eesti elaniku kohta. 2017. aastal langes see arv viimase kuue aasta madalaima tasemeni 3,5 liitrini, kuid 2018. aastal tõusis see 3,6 liitrini, mis on siiski vähem kui 2016. aastal.

- 2016. aastal tarbiti õlut 4,2 liitrit täiskasvanud inimese kohta. 2017. aastal tõusis see arv 4,3 liitrini, 2018. aastal langes see viimase kuue aasta madalaima tasemeni 4,1 liitrini.

- 2016. aastal tarbiti lahjat alkoholi 0,6 liitrit täiskasvanud inimese kohta. 2017. aastal tõusis see arv 0,7 liitrini, 2018. aastal langes see taas 2016. aasta tasemele.

- 2016. aastal tarbiti veini 1,7 liitrit täiskasvanud inimese kohta. 2017. aastal tõusis see arv 1,8 liitrini ning nõndasamuti püsis see ka 2018. aastal.

Viina, õlu ja lahja alkoholi tarbimine pärast alkoholi hinnatõusu on lõppkokkuvõttes siiski vähenenud, küll aga on suurenenud veini tarbimine - 0,1 liitrit täiskasvanud inimese kohta.

OTSUS

Pigem vale

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas arvamusliidrid faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste ühiskondlikus arutelus osalejate meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.