2. augustil kirjutas Jaak Madison pagulasteemadel Facebookis: "Saksamaal on "kadunud" ca 40% migrantidest, kes ei saa asüüli. Keegi ei tea, kus nad on."

KONTROLL

Migrantide nn kadumaminek on Saksamaale, kui suure pagulassurve all olevale riigile tõepoolest probleemiks. Aastal 2016, mil Saksamaa registreeris 1,1 miljonit asüülitaotlejat, kadus süsteemi pilgu alt 130 000 inimest ehk ligi 13% taotlejatest.

2018 aastal esitati Saksamaale 185,853 asüülitaotlust. Samal aastal nurjus üle 31 000 mitterahuldatud asüülitaotlusega inimese tagasisaatmine koduriikidesse, kuna enamusi deporteeritavatest polnud võimalik leida, nende seas oli nurjumisi ka puudulike reisidokumentide tõttu.

See tähendab et ligi 17% protsenti saabunutest, kelle taotlused tagasi lükati ja deporteerimisele määrati, olid tõepoolest kadunud. Silmas tuleb pidada, et antud "kadunute" number kajastab ainult neid, kelle kohta konkreetsel aastal tagasisaatmise otsus tehti. Täpseid numbreid ja hinnanguid on olukorrale keeruline, kui mitte võimatu anda, ent selge on see, et võttes arvesse nii varasemaid saabujaid, illegaale kui ka deporteerimisest kõrvalehoidjaid, on summaarselt protsent oluliselt kõrgem.

OTSUS

Pigem tõsi

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.