Foto: Irina Mägi


TSITAAT

21. aprillil antud intervjuus kommenteeris Merike Jürilo Saaremaal märtsi alguses toimunud võrkpallimatši korraldamise põhjuseid. Terviseameti otsust matši toimumisele luba anda õigustas ta väites, et “mitte keegi Euroopas, ei maailma tervishoiuorganisatsioonis ega Euroopa nakkustõrjekeskuses, ei olnud sel hetkel [enne matši toimumist] veel teadlikud selle viiruse virulentsusest.”

KONTROLL

Vaatame tõestusi erinevate organisatsioonide teadlikkuse kohta mitmest erinevast allikast. Ajajoone tegemisel võtame aluseks Saaremaa Võrkpallikoondis postituse oma Facebooki lehel,kus nad viitavad suhtlusele terviseametiga 2. märtsil: “Oleme suhelnud Eestis nii Terviseameti, kui ka Saaremaa vallaga ning ühine seisukoht on meile antud – Terviseamet ei pea hetkel vajalikuks piirangute seadmist CEV Challenge Cup mängudele Kuressaares 4. ja 5. Märtsil.” (Facebook)

Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) oli selle aja peale avaldanud juba 41 raportit olukorra analüüsimiseks ning manitsenud viiruse ohtlikkusest. Täpsemalt oli ametlike nõuannete hulgas mainitud juba viiruse erakordset nakkusohtlikkust ja saatuslikku ohtu riskigruppidele. Raportites manitsetakse, et igasuguste planeerimisprotsesside jaoks tuleks võtta arvesse, et inimkond on koroonaviiruse tõttu suures ohus.

Küll aga hindas Euroopa nakkustõrjekeskus (ECDC) kõige hilisemas ohu-hinnangu raportis enne matši, 23. veebruaril, koroonaviiruse ohtlikkuse kohta ohu Euroopa riikidele madalaks kuni mõõdukaks. Täpsemalt mainivad nad, et peamine oht on turismiga leviv koroonaviirus ja sellega kaasnev risk on tõsine ainult vanemale osale elanikkonnast. Samas, rõhutavad nad, et Itaaliaga sarnasteks väljapuhkudeks, kus juhtumite arv on sadades, on Euroopa riikides mõõdukas kuni suur risk ning soovitavad kohaliku ülekandega kogukondadega mitte kokku puutuda.

New York Timesi ajajoone andmetel oli veebruari lõpuks oli surmajuhtumeid esinenud juba mitmes Lääne-Euroopa riigis, Itaalias Lombardia piirkonnas olid koolid kinni pandud ja avalikud üritused keelatud. Samas artiklis antakse ka ülevaade, et 28. veebruariks oli Itaalias üle 800 kinnitatud juhtumi ja 14-s teises Euroopa riigis hakkasid kasvama kinnitatud juhtumid, muu hulgas kinnitati siis ka Eestis esimene juhtum. (NYT)

Terviseameti enda teadlikkuse kohta märgib Jürilo 9. märtsil ilmunud intervjuus, et “tegelikult me alustasime ettevalmistavaid tegevusi ligi ja kaugelt pikema aja jooksul üle kuu aja varem, kui Eestisse jõudis esimene nakatunu.” Nende allikate alusel ei saa väita, et viiruse “virulentsusest” polnud Euroopas ega maailmas aimu.

OTSUS

Vale


PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.