29. oktoobri Terevisiooni saates väitis välisminister Urmas Reinsalu (IRL), et "Eesti on aga Euroopa ühe rangeima poliitikaga riike, mis puudutab väljastpoolt tulijaid. Sisuliselt kõikidest riikidest tulles peab jääma karantiini või omada eelnevat testi või teha kaks testi."

KONTROLL

Tsitaadist kontrollime, kas Eesti koroonapiirangud välisriigist reisijatele on Euroopa ühed karmimad.

Eestisse tulijatel on kohustus jääda eneseisolatsiooni, kui nakatunute suhtarv on suurem kui 39,7. Eneseisolatsiooni pikkust saab vähendada tehes kaks koroonatesti, ent vähemalt nädal aega peab isolatsioonis ikka viibima. Euroopast kuuluvad sellesse kategooriasse pea kõik riigid, ainsad erandid on madalama suhtarvuga Norra ning Läti, Leedu ja Soome, kellega on tehtud eraldi liikumisvabaduse säilitamise kokkuvõte.

Euroopa Liidu viimaste ametlike andmete järgi pole kaheksal riigil (Bulgaaria, Horvaatia, Prantsusmaa, Luxemburg, Poola, Portugal, Hispaania, Rootsi) EL kodanikele reisipiiranguid - riiki saab reisida hoolimata reisi eesmärgist ning vajaduseta teha koroonatest või minna eneseisolatsiooni. Osalised piirangud kehtivad kolmandate riikide kodanikele. Neist 8-st riigist on Eesti reisipiirangud kindlasti karmimad.

Tšehhi on ainuke riik, mis takistab reisimist täielikult, kui reisimine pole hädavajalik. Näiteks turismi eesmärgil reisimine pole võimalik isegi, kui jääda karantiini. Ungarisse saab ilma hädavajaliku eesmärgita reisida vaid Tšehhist, Poolast ja Slovakkiast. Ka Taani saab ilma põhjuseta tulla vaid neljast riigist.

Ülejäänud 20-l Euroopa riigil kehtivad osalised piirangud, nagu ka Eestil. Kui Eesti tulles peab jääma karantiini peaaegu igast Euroopa riigist, siis näiteks Austrias, Kreekas, Itaalias ja Šveitsis peab karantiini jääma vaid mõnest riigist tulles. Neist riikidest on Eestil selgelt karmimad piirangud. Samas näiteks on Iirimaale saabujatel kohustus viibida kaks nädalat eneseisolatsioonis, sõltumata sellest, kust nad tulevad (va. Põhja-Iirimaa).

Eestiga on sarnaselt karmid tingimused näiteks Hollandis.

Euroopas on riike, kelle reisipiirangud on karmimad kui Eestis, ent enamuse riikidega on Eestil sama tugevad või isegi karmimad piirangud.

Otsus

Pigem tõsi

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.