FAKTIKONTROLL | Kas Yana Toomil on Keskerakonna omaaegse EL-vastasuse osas õigus?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Euroopa Parlamendi liikme ja Keskerakonna eurovalimiste esinumbri Yana Toomi väide sellest, justkui oleks Keskerakonna seisukoht enne Euroopa Liiduga liitumist olnud pigem äraootav kui eitav.

TSITAAT

2. mail ütles Yana Toom intervjuus Postimehele: "...ma ei ole nõus, et Keskerakond oli vastu. Keskerakond pigem ei võtnud seisukohta. Ühed olid rohkem poolt, teised pigem vastu, ei saanud öelda, et erakond tervikuna oli poolt - aga ka mitte vastu. Pigem äraootaval positsioonil."

KONTROLL

9. augustil 2003 ehk mõni kuu enne rahvahääletust Euroopa Liitu astumise üle pandi Keskerakonna kongressil võistlevale hääletusele kolm platvormi - Euroopa Liiduga ühinemist pooldava, selgelt ühinemise vastu oleva ja kolmandaks lihtsalt hääletama kutsuva otsuseprojekti. Erakonna ametlik väljaanne "Kesknädal" võttis kindla 6. augustil 2003 kindla seisukoha: "Peatage eurorong!".

Delfi kirjutas kongressi järel, et kolmest etteantud eelnõust pooldas kongress seda, mis kutsub EL-ile ei ütlema. Selle otsuse poolt oli 341 delegaati. Euroopa Liiduga ühinemist toetav eelnõu kogus 235 ja hääletamise vabaks jättev ehk niinimetatud südametunnistuse eelnõu 227 häält.

Meediafoon oli pärast tulemust ühemõtteline, pealkirjadeks nii Delfis kui ka Postimehes oli "Keskerakond ütles ei" ning liitumise pooldajad erakonna sees avaldasid tulemuse üle pahameelt. Tõsi on samas ka see, et kui "ei" sai 341 häält, siis "jah" või "igaüks vaadaku ise" said kahepeale 462 häält. Sellele viitab Toom ka enda tsitaadis ning kuigi toonase kajastuse põhjal võiks hinnanguks anda "pigem vale", siis faktid toetavad leebemat järeldust.

OTSUS

Nii ja naa.

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].