FAKTIKONTROLL | Neofašistlike sugemetega videolehelt on kolinud valeinfo Eesti sotsiaalmeediasse
Ligi 20 minutit pika video postitas Facebooki Katrin Lucas, paremini tuntud kui Jaya Shivani Kracht.
Ta on lausvalesid Facebookis külvanud juba pandeemia algusest. Näiteks on ta hirmutanud, et pandeemia varjus pannakse püsti 5G maste, pandeemia mõjul hakkavad täiskasvanud ja lapsed kuuluma riigile ("Elusate Inimeste" vandenõuteooria). Kõigest sellest saab lugeda lähemalt Eesti Päevalehe loost.
Ta on terve aasta vältel jaganud kurjakuulutavaid videoid, kuulutades, kuidas sundvaktsineerimine muudab meie DNA-d ja maskid on riigi tööriist alluvuse tõestamiseks. Tihti lõpetab ta videod enesereklaamiga - kõigil soovijatel on võimalik soetada tema raamat, et kõigile küsimustele vastuseid saada. Valede levitamine vajab ka ju finantsmootorit.
Kodumaine vaktsiinivastane liikumine saab alguse Islamiriigiga samalt platvormilt
Võtame ühekaupa ette tähtsamad valeväited naise videost allpool. Enne aga tasub uurida pisut, kust Lucas video leidis ning mida eestlastele "vaktsiinitõena" pakutakse.
Video sisuks on David Icke'i intervjuu endise USA riikliku hädaolukordade agentuuri töötajaga, mis ilmus internetti paar nädalat tagasi. Lucas annab selle levikule oma osa, seades inglisekeelse intervjuu maakeelde.
David Icke ise on Suurbritannia kõige kurikuulsam vandenõuteoreetik. Ta eitab holokausti, väidab, et ta on jumala poeg, väidab, et briti kuningliku perekonna moodustavad reptiilid ning eitab kliimasoojenemist. COVID-19 ajal on ta levitanud vandenõuteooriad vaktsiinide, maskide, kiibistamise, 5G-mastide ja globalistide kontrolli kohta (1). Just viimase tõttu on ta kontod kustutatud Facebookist ja Twitterist, et tal poleks võimalust levitada tervisele ohtlikku valeinfot (2).
Icke'i videod levivad aga siiski BitChute'i kaudu, mida ka Eesti vandenõuteoreetilised kogukonnad hästi tunnevad. BitChute on videoplatvorm, mis sündis 2017. aastal, kuid YouTube hakkas oma keskkonnast kahjustava ning ohtliku sisuga videoid ning nende loojaid blokeerima. Parem-äärmuslikud neo-natsi liikumised on leidnud BitChute'is koha, kuhu postitada vägivaldseid ja vaenulikke klippe. Isegi Islamiriik on BitChute'i oma propagandat riputanud (3).
BitChute'ist on saanud sõnavabaduse tähise all ekstremismi kants, kus needsamused vaktsiinivastased videod ilmuvad segamini vägivaldse sisuga, mis on homofoobne, antisemiitlik, rassistlik ning vaenukülvav (4).
Eestikeelsetes BitChute'i kanalites levitatakse valesid HPV-viiruse ja SARS-CoV-2 päritolu kohta, väidetakse, et meditsiinitöötajad on ravimifirmade käepikenduseks, kuidas MMS ravib koroonaviirust jne. Materjali, mida läbi kammida ja pettuste ohvriks langeda, jagub päevadeks.
Mida väidetakse videos ja kuidas on asi päriselt?
Katrin Lucas postitas oma videoblogi sotsiaalmeediasse eile - selle ulatus on tänaseks üle 7000 Facebooki kasutaja, jagamisi on videol üle 500 ning kommentaare üle sajakonna.
Videost valisime peamised väited, mis koroonavaktsiini osas hirmu külvavad. Juba video alguses ütleb Lucas isegi, et tegemist on "õudusfilmi stsenaariumiga". Alljärgnevalt tõestame, et seegi ei vasta tõele.
1. Koroonavaktsiin muudab ajud liimiks
"Koroonavaktsiin sisaldab hügrogeeli ja kvanttäpi tehnoloogiat, mis annavad organismis "käske", mida seal teha. Peamine "käsk" on muuta inimeste aju liimiks."
Hüdrogeeli esitlevad vaktsiinivastased kui uue asjana, mille farmaatsiafirmad välja mõelnud, et inimesi kontrollida. Hüdrogeele on tegelikkuses kasutatud aastakümneid erinevates ravimites (5). Hüdrogeelid on tihti bio- või tehispolümeerid, mis toimivad sideainena. Aednikud tunnevad hüdrogeeli kui väikeste veeosakesi sisaldavate kapslitena, mis taimele niiskust eraldavad. Ka mitmed kosmeetikatooted sisaldavad neid osakesi toote koostisosade mõju parandamiseks, näiteks kollageeni omastamiseks (6). Hüdrogeele on kasutusele võetud ka toiduainetööstusest, kuigi veel vähe. Looduslikud polumüeerid võivad aidata tagada toiduaine pikaaegse säilivuse looduslikult ning selle omastamise ilma sünteetiliste lisaaineteta (7).
Kuna hüdrogeelid on nii levinud ja tervisele ohtu ei kujuta, siis oleme neid tõenäoliselt juba endale sisse söönud, peale määrinud või alla neelanud. Vaktsiinivallas on hüdrogeele katsetatud gripivaktsiinide temperatuuri vastupidavuse parandamiseks ning malaariavaktsiini kestvuse pikendamiseks (8, 9). Hüdrogeelide osa uuringutes on just juba olemasolevate komponentide töö tõhustamine, mitte uue komponendi lisamine. Seega on jutt sellest, kuidas hüdrogeelid meie ajusid liimiks muudavad puhas väljamõeldis. Kõigele sellele lisaks hüdrogeele COVID-vaktsiinides täna teadaolevalt ei sisaldu üldse (11).
Kvanttäpp tehnoloogia on koroonavandenõude A ja O. Oleme sellest varem kirjutanud näiteks siin. Tõepoolest kvanttäpp tehnoloogia on välja töötamisel, kuid sellel pole vaktsiinide koostisosadega midagi pistmist.
See on futuristide mõte sellest, kuidas meie naha alla paigaldataks nanoosake, mis annaks meditsiinitöötajatele infot meie vaktsiinide ja terviseprobleemide kohta. See ei ole aga mikrokiip, mis infot endaga kaasas kannab. See töötaks pigem nagu QR-kood, mis õige seadmega lugemisel info teises seadmes kuvab (10). Sellel täpikesel nähakse ennekõike funktsiooni arenguriikides, kus e-patsiendi portaali ei ole.
Koroonavaktsiinid ei sisalda ei kvanttäppi ega muid kiipe, sellele väitele pole tõendeid.
2. Koroonatestiga hakatakse meid jälgima
"Koroonatesti kaudu pannakse meile ajju triipkoodid, et valmistuda ette meie kehade süsteemi omandusse võtmiseks"
Videos väidetakse, et koroonatest torgatakse ajju (ja koos sellega jälgimisvahend, kood). Selle oleme me ümber lükanud siin. Valeväide, nagu inimestele lükataks koos testpulgaga ninna jälgimiskiip, pärineb samast allikas nagu eelnev väide - koroonavaktsiiniga tuleb kaasa kiip.
Nendel teooriatel pole mitte mingisugust alust.
Väidet võib vaadata ka teistpidi. Mikrokiipe saab inimestele paigaldada küll, aga vabatahtlikult. Mikrokiipe tuleb paigaldada teadlikult, õigete tööriistadega. Sel suvel valmis Tartu Ülikoolis magistritöö inimeste kiibistamisest, milles avaldati, et kiibistatud inimesi on Eestis umbes paarsada. Need on pandud inimeste labakätte, pöidla ja nimetissõrme vahele pehmesse kohta. (12) Kõigele sellele lisaks on mikrokiip silmaga nähtav seadeldis. Juhul kui mikrokiipe tõepoolest testpulgaga ninna topitaks oleksid need nähtavad, valesti paigaldatud ning ei töötaks.
Seega isegi välistamisega saab tõestada, et kiipide paigaldamisel koroonatestiga ei saa olla kohta päris maailmas.
3. Vaktsiin muudab meie geene
"Hüdrogeeli mõte on see, et sellega saaks muuta inimeste geene. Geenimuudatuse mõte on aga selles, et süsteem saaks meid patendeerida. "
Turule toodavad vaktsiinid on mRNA vaktsiinid, mida võetakse kasutusele esimest korda inimeste peal. mRNA vaktsiin tähendab seda, et inaktiveeritud või nõrgestatud viiruse asemel süstitakse kehasse koroonaviiruse odavalku kordeerivat informatsiooni ehk mRNA-d (13). mRNA põhjal sünteesib keha ise koroonaviiruse "info" vastu antikehasid. Kuna uuringud on näidanud, et koroonaviiruse vastu võitlemisel kehas mängivad olulist rolli T-rakud, siis mRNA vaktsiinid, seda on nii Pfizeri kui ka Moderna vaktsiin, aktiveerivadki T-rakukesi tööle (14).
mRNA ei ole aga võimeline inimese DNA-d ja geneetikat muutma (15).
Täpsemalt saab vaktsiinide tõhususe, koostise ning nende uuringute kohta lugeda eesti keeles Ravimiameti kodulehel.
4. USA-s võivad arstid surma mõistetud vangid saata giljotineerimisele
"USA-s on taas lubatud surmasüsti asemel giljotineerimine, et viia ellu surmamõistvaid kohtuotsuseid. See tähendab, et arstidel on õigus otsustada selle üle, kuidas hukatakse inimesi."
Selle väitega püütakse illustreerida suuremat mõtet nagu süsteem kontrolliks isegi oma ohvrite lahkumistunni üle (vt punkt 2). Kuna tegemist on meelevaldse ja sünge valeväitega, lisasime selle siia loetellu.
Surma mõistetud vange USA-s ei giljoniteerita. Surmasüst pole kunagi olnud ka ainus lubatud surmaotsuse elluviimise meetod. Oma humaansuse tõttu on ta lihtsalt olnud vaikimisi eelistatuim. Seejuures pole surmasüsti humaansus üheselt selge.
USA ülemkohus pole ühtegi teist meetodit kunagi keelustanud. Need teised meetodid on hukkamine surmava elektrilaengu kaudu, gaasitamine, poomine ning maha laskmine.
Viimaks - arstid ei otsusta viisi üle - seda teeb vang ise. Ka oma lahkumise üle otsustavad surmaotsuse saanud inimesed ise. Vaikimisi määratakse neile surmasüst, kuid näiteks tänavu veebruaris kasutati Tennessee osariigis elektritooli - vangi enda valikul. (16).
