Iiri professor levitab COVID-19 vaktsiinide kohta valesid ka eesti keelde tõlgituna

Eesti keelde tõlgitud videos jagab ekspert selgitusi COVID-19 vaktsiini kohta, põhistades seda teiste koroonaviiruste osas läbi viidud kahe uuringuga. Tema väited COVID-19 vaktsiini kohta on eksitavad, rutakad ja tegelikkusega risti-vastupidised. Kas või seepärast, et sellist vaktsiini pole veel olemas.

Mida väidetakse?

Väidete allikas on USA vaktsiinivastase aktivisti Del Bigtree lühike intervjuu Iirimaa paremäärmusliku partei Irish Freedom Party (esindatus parlamendis puudub, seega pole tegu otseselt poliitikuga) aktivisti Dolores Cahilliga, keda tutvustatakse tihti sotsiaalmeedias tunnustatud teadlasena.

Cahill on tõepoolest proteoomika (valkudega seonduv teadusharu) professor. Videos tõstatab Cahill kaks põhiväidet, mida tasub kontrollida: gripivaktsiinil ja COVID-19 haigusel on tema väitel ohtlik koosmõju ning koroonaviiruse vaktsiini pole siiani valmistatud seetõttu, et see on liiga ohtlik ning selle käikulaskmine põhjustaks sadu tuhandeid surmasid.

Eri postitused, mis seda videot Facebookis jagavad, on jõudnud Eestis ligemale 75 000 silmapaarini.

Kuidas on tegelikult?

Pole uuringuid, mis seoks COVID-19 esinemissagedust gripivaktsiiniga.

Kokkuvõtvalt: Cahilli viidatud uuring ei tõenda COVID-19 esinemise ja gripivaktsiinide seost. Uuring tõendab, et gripivaktsiin on efektiivne ka teiste haiguste vastu ning ei hüppa kordagi järelduseni, et gripivaktsiin tooks kaasa teiste viirushaiguste esinemise. Samadele järeldustele on jõudnud ka teised faktikontrollid, kes teadlastelt selgitusi on küsinud (allikas: 1, 2) ning ka väidet kontrollinud teadlased.

Täpsemalt viitab Cahill USA kaitseministeeriumi töötajate seas läbi viidud uuringule.

Sama uuringut on erinevates foorumites levitanud ka teised vaktsiinivastased, mistõttu on selle uuringuga seoses esitatud väidetele teinud faktikontrolli näiteks Factcheck.org, küsitledes ka teadustöö autoreid.

Epidemioloog Edward Belongia Marshfieldi kliiniku uuringuteinstituudist selgitas, et teadustöö käigus üritati teada saada, kas keha, reageerides gripile, tekitab inimese immuunsuses muutusi, mis kaitseks organismi teiste viiruste eest (nähtus, mis kannab inglise keeles nime viral interference). Lihtsamalt öeldes, kas grippi haigestumine aitaks teistesse viirustesse nakatumise vastu. Ning kas vaktsiin võib sellisel juhul kaasa tuua just sellistesse viirustesse nakatumise.

Belongia sõnutsi on tegemist teooriaga ning uuringute tulemused on seni olnud segased ning eksisteerib vähe andmeid teooria tõendamiseks. 2013. aastal töötas Belongia uuringu kallal, mis leidis, et gripi vastu vaktsineerimisel pole seost muude viiruste põhjustatud hingamisteede haiguste tekkimisega.

Kust siis tuleb Cahilli väide, et gripivaktsiin soodustab COVID-19 teket? Kõnealune kaitseministeeriumi töötajate seas läbi viidud uuring näitas suurenenud kergemaid külmetushaigusi tekitavate koroonaviiruste esinemist pärast gripivaktsiini manustamist. Kusjuures uuringu autorid selgitasid vastuses Factcheckile, et silmas on peetud koroonaviiruseid, mis tekitavad väga kergeid haiguseid ning “millel puudub potentsiaal epideemiliseks levikuks”.

Sellist tulemust on ekslik siduda SARS-CoV-2 viirusega. Uuringuid teiste koroonaviiruste kohta ei saa automaatselt üle kanda SARS-CoV-2 iseloomustamiseks.

Belongia selgitas Factcheck portaalile, et konkreetse uuringu tulemustes pole arvestatud ka vanusegruppide ja haiguste hooaegadega. Viimased aga võivad suurendada inimese vastuvõtlikkust koroonaviirustele, olenemata gripivaktsiini olemasolust.

“Seega võib sellist tulemust vabalt saada põhjendada juhusliku variatsiooni esinemisega,” selgitas teadlane.

Veelgi enam, uuringu autorid tõdevad seda ka ise, avades enda uuringu kokkuvõtte osa lausega, mis selgitab, et nimetatud uuring ei tõenda gripivaktsiini mõju teiste viirushaiguste tekkel (“overall results … showed little to no evidence supporting the association of virus interference and influenza vaccination”).

Seda oli ka uuringu läbi viinud Sõjaväe tervishoiusüsteem (The Military Health System) valmis Factcheck.org faktikontrollijatele üle kordama.

“Uuring ei näita ega viita sellele, et gripi vastu vaktsineerimine tekitaks mingilgi moel eelsoodumuse nakatuda koronaviiruse raskematesse vormidesse, näiteks SARS-CoV-2 ,” ütles Sõjaväe tervishoiusüsteemi esindaja.

Mitte ainult ei tõendanud konkreetne uuring mingilgi moel COVID-19 esinemise ja gripivaktsiini seost, nimetatud uuring tõendas gripivaktsiini tekitatud kaitset ka mitme teise tõsise mitte-gripiviiruse vastu.

“Igal inimesel on väga oluline saada hooajaline gripivaktsiin,” selgitas uuringu esindaja Factcheck portaalile.

Olgu mainitud, et seoseid gripivaktsiini ja teiste haiguste esinemistega on tõmmatud väiksemates uuringutes varemgi (suuremates uuringutes pole õnnestunud tulemust korrata), kuid igal juhul puuduvad põhjapanevad uuringud COVID-19 ja gripivaktsiini seoste kohta.

“Me ei näe piisavalt tõendeid, et peaksime muretsema gripivaktsineerimise ja COVID-19 riski pärast,” ütles Belongia.

Kas koroonaviiruse vaktsiin saab olema ohtlikum kui senised vaktsiinid?

Kokkuvõtvalt: ei ole võimalik öelda. Keegi ei tea, milline on järgmine vaktsiin.
Taas on tegemist väitega, mida tiražeeritakse vaktsiinivastaste foorumites üle maailma ning mida me tegelikult oleme juba kontrollinud. Käimas on üle saja erineva vaktsiinikandidaadi uuringu, iga kandidaat võib olla erinev.
Näiteks võib tuua RNA vaktsiinid, millesarnaseid seni tõesti pole kasutusele võetud. Kuid enamik kandidaate pole RNA vaktsiinid. Kommenteerida kindlameelselt neist uuringutest sündiva vaktsiini toimet, ohutust jms juba praegu, ei ole võimalik.

Videos toob Cahill näiteks vaid ühe uuring ühe vaktsiinikandidaadi kohta, mis on mõeldud ühe konkreetse koroonaviiruse põhjustatud haiguse vastu (ja see ei ole COVID-19). Uuringu järgi kehtib oht, et kui vaktsiini loodud immuunvastus jääb poolikus, võib tekkida probleeme, sest keha hakkab üle reageerima. Uuringud, mis on näidanud SARSi-vaktsiini kandidaadi hilisemat negatiivset mõju on veel (allikas: 1, 2, 3). Teised uuringud pole sellist mõju jällegi leidnud. (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8). Seepärast selliseid uuringuid tehaksegi, et lasta kasutusse ainult enda ohtutust tõendavad vaktsiinid. Kõik eelnev ütleb meile aga vähe tulevase COVID-19 vaktsiini kohta.

Küsimusele, kas SARSi ja MERSi vaktsiine pole loodud, sest nad oleksid liiga ohtlikud, vastab Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits: “See on lollus.”

Merits selgitab, et SARSi ja MERSi vaktsiini pole seni turule toodud mitte seepärast, et see oleks ohtlik, vaid seepärast, et see pole olnud majanduslikult mõttekas ning erilist vajadust pole selleks seni olnud.

Kas COVID-19 vaktsiin saab olema kuidagi ohtlikum või ohutum kui senised vaktsiinid, on hetkel võimatu öelda. Meritsa sõnutsi puudub COVID-19 kohta info, mis oleks vanem kui kuus kuud.

“Selliseid järeldusi saaks olemasolevast infost. Olemasolevat infot aga ei ole,” selgitab ta.

Hinnang: vale.